Arutelu:Mulgimaa

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kustutatud artiklist Tarvastu kihelkond. Integreerida.

Mulgimaaks nimetatud piirkond oli XIX sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija. Selle kunagine sõjakas elanikkond sai ülemöödunud sajandil teise hingamise. Selle põhjus on rahva jõukus.

Tänapäeval märgistab ja määrab Mulgimaa viit kihelkonda (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu) paraku vaid teatud rahvarõivaste tüüp ja vanemate inimeste seas ka mulgi ehk Lõuna-Eesti keele läänemurde leviala.

Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid ning Mulgimaa pealinn ei ole Viljandi, pigem on seda Abja-Paluoja.

Turism ja käsitöö Lõuna-Viljandimaal

Lõuna- Viljandimaa köidab meeli kaunite maastikupiltidega. TänanLõuna-Viljandimaale Lõuna-Viljandimaa jääb ajaloolise Mulgimaa südamesse.

Mulgimaa on mägede, sügavate orgude ja järvede kodu, mille looduskauniks teljeks on Halliste ürgorg.

Lõuna- Viljandimaa on olnud mulkide kodupaigaks, keda on iseloomustanud mulgi keel. Mulgi keele oskajad võib Lõuna- Viljandimaal ikka veel leida ja mille õppimisele ning arendamisele on viimastel aastatel järjest suuremat tähelepanu hakatud pöörama. Mulke on iseloomustanud ka visa kinnihoidmine oma põlistest traditsioonidest ja elukommetest. Samas on ajaloolist mulgi elukorraldust iseloomustanud tugev pere, abielu, lapsed ja austus ja armastus ligimese vastu.

Sama vaheldusrikas kui loodus on ka kohalik kultuuripärand. Rahvalauludes on säilinud hulk haruldasi töö- ja mütoloogilisi motiive.

19. saj. algul hoogustus linakasvatus, mis pani aluse jõukatele Mulgi taludele Lõuna- Viljandimaal. 19. sajandi teine pool ja 20. sajandi algus oli hiilgeajaks paljudele mulkidele. Just Lõuna- Viljandimaa mulgid olid esimesed talupojad Eestis, kes pärast pärisorjusest vabanemist ostsid endale põliseks kasutamiseks talud. Tänu linakasvatusele arenes jõudsalt taluelu. Jõukamatel oli isegi nii palju raha, et siia tekkisid ka esimesed Eesti talupoegadest mõisaomanikud. Jõukad mulgid hakkasid Eestimaa talupoegadest esimesena ehitama häärberid, kuni selle ajani oli kõikjal Eestimaal talupoja elamuna kasutuses olnud rehielamu, kus nii inimesed kui loomad elasid ühe katuse all. Vanu rehetaresid ja mõisahäärbereid võib näha veel mitmel pool Lõuna- Viljandimaal. Töökuse ja jonnakuse tulemusena arenes Mulgimaa jõukaks ja kultuuripärandilt rikkaks piirkonnaks.

Tähtsal kohal on külades tegutsevad käsitöömeistrid. Mulgi kapsad, korbid ja kama on tänapäevalgi üldlevinud.

Laulusõnad ütlevad "Mulgimaal, seal on hea elada. Kõikjal ilus loodus, viljakandev maa. Sääl on uhked metsasalud, suured jõukad Eesti talud"

Praeguseks on põllumajanduses järjest domineerivamaks muutumas suurtootmine. Pärast põhjalikke reforme Eesti majanduses on külades ja väikelinnades elavad inimesed otsimas uusi võimalusi eneseteostuseks, mille üheks väljundiks on turism. Ka Lõuna- Viljandimaale on järjest juurde tulnud majutusasutusi, toitlustajaid, aktiivse puhkuse pakkujaid. Mitmel poole teede äärde on üles pandud turismikaarte, on ehitatud ja märgistatud matkradasid. Fail:Http://www.mulgikultuur.ee/?id=55&lang=est

Mulgimaa Arenduskoda on Abja, Halliste, Karksi ja Paistu valla ning Mõisaküla linna omavalitsusi, mittetulundusühinguid ja ettevõtjaid koondav vabatahtlik omaalgatuslik ühendus, mis avab piirkonnale ligipääsu LEADER toetustele, eesmärgiga: arendada piirkonna ettevõtlust, eriti just väike- ja keskmise suurusega ettevõtlust, luua kvaliteetseid töökohti säilitades samas rahuliku ja kauni elukeskkonna. Loe Arenduskoja eesmärkidest täpsemalt MTÜ Mulgimaa Arenduskoda põhikiri.

Geograafiliselt kuulub tegevusgrupi piirkond Viljandimaa lõunaossa ning moodustab kompaktse 1010 ruutkilomeetri suuruse ala, mida lõunast piirab Läti Vabariik, idast Valga maakonna ja läänest Pärnu maakonna piir. Piirkonnas elab 11375 inimest ja elanikonna tihedus on 11,5 elanikku ruutkilomeetri kohta.

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda on asutatud 4. aprillil 2006. aastal ja Mulgimaa Arenduskojal on 32 asutajaliiget ning hiljem on liitunud veel 14 liiget. Mulgimaa Arenduskoda on avatud jätkuvalt uute liikmete vastuvõtuks, liitumiseks tuleb esitada avaldus juhatusele, aadressil . Hetkel on MTÜ Mulgimaa Arenduskojal 46 liiget .


Karksi-Nuia Turismiinfokeskus

Karksi-Nuia TurismiinfokeskusViljandi mnt. 1 Karksi-Nuia 69104 Viljandimaa

Avatud: E – N 09.00 – 19.00 R, L 09.00 – 15.00

Tel: 435 5527 Faks: 435 5526 E-post: turism@karksi.ee Karksi-Nuia turismiinfokeskuse ajalugu

   * 1997. aasta talvel loodi Karksi-Nuia Linnavalitsuse juurde turismispetsialisti ametikoht
   * 1998. aasta saadi eraldi ruumid ja tegutseti infopunktina
   * 2001. aasta kevadest hakkas infopunkti tööd koordineerima MTÜ Karksi Areng.
     Projekti “Vaata maailma” raames loodi Karksi-Nuia Avalik Internetipunkt, mis liideti turismiinfopunktiga.
   * 2002. a. tunnistati turismiinfopunkt vastavaks Eestis turismiinfokeskusele kehtestatud nõuetele ja tööd jätkati turismiinfokeskusena.
   * 2004 a. sügisest koordineerib turismiinfokeskuse tööd Karksi Vallavalitsus.

Turismiinfokeskus

   * kogub ja korrastab informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta Viljandi maakonnas.
   * omab informatsiooni asjakohaste kataloogide, teatmike, reisijuhtide, maakonna ja kohaliku omavalitsuse kohta.
   * pakub võimaluse osta piirkonda iseloomustavaid erinevaid trükiseid, atlasi, turismikaarde, postkaarte, meeneid jne.

Vaata ka:

   * Turismiinfokeskuse külastatavus.xls


Abja Maaturismi Infopunkt Pärnu mnt. 4, Abja-Paluoja, Viljandimaa

Avatud: 1. mai - 15. september T-N 9-17 ja R, L 10-15 15. september - 1. mai E-R 10-17 Riiklikel pühadel on turismiinfopunkt suletud.

Tel: 434 9495 E-post: turism@abja.ee

MTÜ Kodukuru algatusel loodud Abja Maaturismi Infopunkti tegevuse eesmärk on olla ühenduslüliks kohalike teenusepakkujate ja potentsiaalsete klientide vahel. Infopunkt jagab tasuta turismialast infot nii külastajatele kui ka kohalikele, siit on võimalik osta ka Abja valla sümboolikaga suveniire, tellida retkejuhti või giidi, ekskursioone ümbruskonnaga tutvumiseks ja ürglooduse matkasid. Infopunktis on olemas interneti- ja telefoniühendus.


Huvitavaid kilde

Kas teate, et

   * Eestis on 5 kõrgustikku- Haanja, Otepää, Pandivere, Karula ja Sakala. Lõuna- Viljandimaa asub osalt ühel neist, nimelt Sakala kõrgustikul. Lõuna- Viljandimaale jääb ka Sakala kõrgustiku kõrgeim tipp Rutu mägi (146 m üle merepinna)
   * 1425.a. viidi Lõuna- Viljandimaa talupoegade pruulitud õlut Presimaale. Nimelt tasus tollane Liivi ordu foogt 6 vaadi kohaliku õllega Saksa ordumeistrile Nesselrodele soomusrüü eest. Tegemist on ühe varaseima ajalookanalites talletatud Eesti õlle ekspordiga.
     Ka hiljem on Karksi kandis head ja kanget õlut pruulitud.
   * 1799. aastast töötas Õisu mõisa õlleköögis tubakavabrik, kus valmistati peentubakast sigarillosid. See oli tol ajal üks mehhaniseeritumaid tubakatööstusi kogu Venemaal. Veel 1840. aastal kasvatati mõisas tubakat, kuid nüüd saadeti see Peterburi tubakavabrikusse.
   * üks tuntumaid Eestis sirgunud kirjanikke on Hella Wuolijoki, kes küll elas hiljem Soomes.
     H. Wuolijoki (pseudonüüm Juhani Tervapää) teoste põhjal on vändatud vähemalt 18 filmi, tema näidendeid on mängitud paljude teatrite lavalaudadel. Ta jõudis oma dramaatilise ja kireva elu jooksul saada tõlgist ärinaiseks, saeveskite direktoriks. Ta oli sotsialistist naismõisnik ja samal ajal Soome juhtiv dramaturg. Ta osales Soome Talvesõja lõpetamises. Ta laveeris kõikvõimalike salateenistuste vahel. Ta kohtus kuulsa saksa kirjaniku B. Brechtiga. Tal oli afäär nõukogude langevarjuriga. Ta mõisteti eluks ajaks vangi, kuid pääses vanglast ja määrati Soome Raadio peadirektoriks. Tal juured on Lõuna - Viljandimaal, kus tema vanaisa Jaak Murrik pidas talu. H. Wuolijoki vanaisa Jaak Murrik on maetud Karksi- Nuias asuvale Papi surnuaiale
     Praegune Soome välsiminister Erkki Tuomioja on Hella Wuolijoe lapselaps.
     Kirjaniku August Kitzbergi tubamuuseumist tellitud giidi saatel on võimalik läbida Hella Wuolijoki kirjanduslik matkarada bussiga või auoga Giidi saab tellida telefonil 433 1116
   * 1870.a. ostis Peeter Widriks 20800 hõberubla eest tänase Abja valla territooriumile jääva Penuja mõisa, saades nii esimeseks eestlasest mõisaomanikuks
   * 19.sajandil teisel poolel peeti Abjas kariloomade laata, mis oli suurim Eestis
   * Liplapi aiatöö- ja majapidamiskool oli esimene omataoline tervel Tsaari-Venemaal.
     Praeguse Halliste valla territooriumile jääval endises Liplapil talus asus väga mainekas kool, kus õppis aastatel 1910 – 1927 kokku 568 õpilast
   * 1896. aastal sai valmis Valga - Pärnu kitsarööpmeline raudtee ning selle haru Viljandisse avati raudteeliikluseks 1897.a. Kahe raudteeliini sõlmpunktis hakkas kiiresti arenema Mõisaküla linn. [[1]]
   * 1914.a asutati Abja- Paluoja lähistele ühisettevõttena toorlinavabrik, mida peetakse esimeseks Eestis. Ettevõtte asutas Mats Kissa, kes juba Riia Polütehnikumis õppides tegeles Eesti oludele sobiva linaleotusviisi väljatöötamisega. Asjast sai teada Vene Põllutööministeerium, mille järel sai Mats Kissa ülesandeks organiseerida esimene soojaveeleotusega proovivabrik Tsaari-Venemaal. Sellise tehase asukohaks valiti Abja.
   * Karksi vallas asuv Polli Aiandusuuringute Keskus on viimase 50 aasta jooksul aretanud 93 puuvilja ja marjasorti, sealhulgas 26 õuna-, 3 pirni-, 19 ploomi-, 1 hapu ja 16 magusa kirsipuu sorti ning 4 maasika-, 6 vaarika, 1 punase sõstra, 3 valge sõstra, 13 musta sõstra ja 1 karusmarjasort. [[2]]

Killukesi elu edenemisest Lõuna-Viljandimaa mulgi taludes

1840


Taluhoonele pandi ette esimene klaasaken (varem kasutati seapõit või lihtsalt luuki)

1840


Õisu sepp Lüübek valmistas metsavaht Zenterile esimese rautatud vankri, 2 a varem oli metsavaht nahkvaljad ja leied muretsenud

1845


Talumajja ehitati lõõridega ahi, kuid ilma korstnata

1850


Urite Leimann hakkas puhast rukkileiba tarvitama

1855


Rimmu mölder Treffner võtab kasutusele suure sae (nurgasae)

1857


Ilmuma hakanud ajalehe "Perno Postimees " tellisid esimestena kooliõpetaja Mart Laarmann ja vöörmünder Jaak Rand Kõre talus.

1860


Hakkas tööle kihelkonna arst

1863


Nahksepa Raekson ja Torimu Ilus teevad majadele korstnad ja tubadele lõõrid

1864


Kõrnitse Ruubel ehitab esimese häärberi s.o. loomadest ja loomapidamisest lahus elumaja, 4 aastat hiljem teevad sama ka Taru Raekson ja Torimu Ilus.

1865-67


Peeru asemel ilmus esimene ilma klaasita suitsev lamp

/ koolis - rasvaküünlad- 1875/

1866


Nahksepa Kissa hakkab kasvatama ristikheina ja 3 aastat hiljem ostab suure saha, sest harkadraga ei saanud ristikheinamaad künda

1871


Nahksepa Raeksoni on kodus tarvitusele võetud lauanoad, kahvlid ja kohvi

1878


Nahksepa Kissa hakkas maid torutama (drenaazi abil maad kuivendama)

1890


Torimu Ilus peksab hobumasinaga vilja

1895


Koolile ehitati väljakäigukoht (kuivkäimla)

1901


Nahksepa Kissa ostis hobureha

1902


Soo-otsa Raekson ostab aurugarnituuri (-masina)

1905

Kuninga Mossa soetab heinaniidumasina


 Ootame Teid avastama Lõuna- Viljandimaad!

Kopeeritud tekst[muuda lähteteksti]

Suur osa siinsest sisust paistab olema kopeeritud, kas on õigus seda nii Vikipeedias kasutada? Viimaste lisanduste käigus kadus see ka ära: "Eduard Vääri väitel suurem osa Helme kihelkonna põlistest elanikest end ise mulgiks ei pea."[1] --Minnekon (arutelu) 29. veebruar 2016, kell 22:16 (EET)

Oletatavasti siis kogu viimati lisatud tekst? Kontrollisin paari kohta, need olid tõesti kopeeritud, filter ei lase linki panna. Tuleks vana versioon taastada. --Epp 29. veebruar 2016, kell 22:38 (EET)
Paistab jah, et kõik viimati lisatu on kopeeritud erinevatelt netilehekülgedelt. Parim lahendus oleks vast kui lisanduste autor kopeerimise asemel lihtsalt teksti oma sõnadega ümber kirjutaks :) --Minnekon (arutelu) 29. veebruar 2016, kell 23:12 (EET)
Aa, ma näen, et sa juba kirjutasid talle sellest. --Minnekon (arutelu) 29. veebruar 2016, kell 23:13 (EET)
  1. Pae, lk 180