Hemoglobiin: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
[[Pilt:1GZX Haemoglobin.png|thumb|Hemoglobiin täiskasvanud inimesel]]
[[Pilt:1GZX Haemoglobin.png|thumb|Hemoglobiin täiskasvanud inimesel]]
'''Hemoglobiin''' ehk '''verevärvnik'''<ref name="ms">[[Meditsiinisõnastik]], 840:2004</ref> ka globulaarne '''[[kromoproteiinid|kromoproteiin]]''' (ladina keeles ''haemoglobinum''; lühendatult '''Hb''') on enamikel suletud vere- ja lümfiringlusega [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[erütrotsüüt|punastes verelibledes]] ringlev [[valgud|valk]], mis sisaldab [[raud]]a ning seob ja transpordib [[hapnik]]ku.
'''Hemoglobiin''' ehk '''verevärvnik'''<ref name="ms">[[Meditsiinisõnastik]], 840:2004</ref> ka globulaarne '''[[kromoproteiinid|kromoproteiin]]''' (ladina keeles ''haemoglobinum''; lühendatult '''Hb''') on enamikel suletud vere- ja lümfiringlusega [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[erütrotsüüt|punastes verelibledes]] ringlev [[valgud|valk]], mis sisaldab [[raud]]a ning seob ja transpordib [[hapnik]]ku.

⚫
Nii nagu nimigi ütleb on verevärvnik ka [[pigment]], mis annab [[erütrotsüüt|erütrotsüüdile]] iseloomuliku punase värvuse. Hemoglobiini molekul koosneb tinglikult kahest osast: valgulisest (vt joonisel sinine ja punane) ja prosteetilisest (mittevalguline) molekulist. Mittevalgulise [[sümmeetria|sümmeetrilise]] kujuga molekuli, niinimetatud heme grupi (joonisel neli helerohelise värviga kujutatud ringikujulise molekuli [[porfüriinid|porfüriini]] rühma) keskel asub raua aatom.

⚫
Kui raua kahe[[valents|valentne]] [[aatom]] molekuli keskmest puudub, siis vastav molekul hapnikku ja [[süsihappegaas]]i siduda ei saa. Seega on prosteetilise rühma, porfüriini osa hemoglobiinis kõige tähtsam. Valguline osa on nii öelda abistavas, "taristu" rollis. See abistav osa on aga küllaltki aktiivne - valgud muudavad molekuli kuju vastavalt sellele kas ja kui mitu hapniku molekuli hemoglobiiniga liitunud on.

⚫
Kaaluliselt on hemoglobiinis 94% globiini (valguline osa) ja ainult 4,6% langeb prosteetilise rühma arvele. <ref>"Biokeemia". Autor August Männik, Lk 268, 1985, Kirjastus [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]</ref>


Hemoglobiini ja hemoglobiinilaadseid molekule on leitud ka osadel [[selgrootud|selgrootutel]] ([[rõngussid]]el, [[limused|limustel]], [[pärgussid]]el, [[kärssussid]]el), [[seened|seentel]] ja [[taimed]]el. Hemoblobiinis sisalduv sümmeetriline heme grupp sarnaneb taimedes [[fotosüntees]]i käivitava [[klorofüll]]i molekuliga, mille keskmes asub [[magneesium]]i aatom.
Hemoglobiini ja hemoglobiinilaadseid molekule on leitud ka osadel [[selgrootud|selgrootutel]] ([[rõngussid]]el, [[limused|limustel]], [[pärgussid]]el, [[kärssussid]]el), [[seened|seentel]] ja [[taimed]]el. Hemoblobiinis sisalduv sümmeetriline heme grupp sarnaneb taimedes [[fotosüntees]]i käivitava [[klorofüll]]i molekuliga, mille keskmes asub [[magneesium]]i aatom.
29. rida: 23. rida:
==Avastamine==
==Avastamine==
Punase verepigmendi ehk hemoglobiinkristalli (saksa keeles ''Hämoglobinkristalle'') õnnestus teadaolevalt esimesena eraldada saksa arstil [[Otto Funke]]l [[1852]]. aastal.
Punase verepigmendi ehk hemoglobiinkristalli (saksa keeles ''Hämoglobinkristalle'') õnnestus teadaolevalt esimesena eraldada saksa arstil [[Otto Funke]]l [[1852]]. aastal.

==Struktuur==
⚫
Nii nagu nimigi ütleb on verevärvnik ka [[pigment]], mis annab [[erütrotsüüt|erütrotsüüdile]] iseloomuliku punase värvuse. Hemoglobiini molekul koosneb tinglikult kahest osast: valgulisest (vt joonisel sinine ja punane) ja prosteetilisest (mittevalguline) molekulist. Mittevalgulise [[sümmeetria|sümmeetrilise]] kujuga molekuli, niinimetatud heme grupi (joonisel neli helerohelise värviga kujutatud ringikujulise molekuli [[porfüriinid|porfüriini]] rühma) keskel asub [[raud|raua]] aatom.
⚫
Kui raua kahe[[valents|valentne]] [[aatom]] molekuli keskmest puudub, siis vastav molekul [[hapnik]]u ja [[süsihappegaas]]i molekule siduda ei saa. Seega on prosteetilise rühma, porfüriini osa hemoglobiinis kõige tähtsam. Valguline osa on nii öelda abistavas, "taristu" rollis. See abistav osa on aga küllaltki aktiivne - valgud muudavad molekuli kuju vastavalt sellele kas ja kui mitu hapniku molekuli hemoglobiiniga liitunud on.
⚫
Kaaluliselt on hemoglobiinis 94% globiini (valguline osa) ja ainult 4,6% langeb prosteetilise rühma arvele. <ref>"Biokeemia". Autor August Männik, Lk 268, 1985, Kirjastus [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]</ref>

== Viited ==
== Viited ==
{{viited}}
{{viited}}

Redaktsioon: 19. november 2015, kell 16:32

Hemoglobiin täiskasvanud inimesel

Hemoglobiin ehk verevärvnik[1] ka globulaarne kromoproteiin (ladina keeles haemoglobinum; lühendatult Hb) on enamikel suletud vere- ja lümfiringlusega selgroogsetel punastes verelibledes ringlev valk, mis sisaldab rauda ning seob ja transpordib hapnikku.

Hemoglobiini ja hemoglobiinilaadseid molekule on leitud ka osadel selgrootutel (rõngussidel, limustel, pärgussidel, kärssussidel), seentel ja taimedel. Hemoblobiinis sisalduv sümmeetriline heme grupp sarnaneb taimedes fotosünteesi käivitava klorofülli molekuliga, mille keskmes asub magneesiumi aatom.

Liigid

Hemoglobiini on mitmeid erinevaid liike:

  • A-hemoglobiin – normaalne täiskasvanute hemoglobiin;
  • A1C-hemoglobiin ehk glpkohemoglobiin - A1C glükoosiga soestunud hemoglobiin, mille hulk veres on tõusnud tasakaalustamata suhkurtõve korral;
  • C-hemoglobiin – teatud ebanormaalne hemoglobiin;
  • D-hemoglobiin – teatud ebaonormaalne hemoglobiin;
  • E-hemoglobiin – teatud ebaonormaalne hemoglobiin;
  • F-hemoglobiin – lootehemoglobiin;
  • Gower-hemoglobiin – kaks normaalset lootel esinevat hemoglobiimi vormi;
  • H-hemoglobiin – teatud ebaonormaalne hemoglobiin;
  • S-hemoglobiin – teatud ebaonormaalne hemoglobiin.[1]

Termin

Sõna "hemoglobiin" tuleneb kreekakeelsest sõnast haima ('veri') ja ladinakeelsest sõnast globus ('kera').

Avastamine

Punase verepigmendi ehk hemoglobiinkristalli (saksa keeles Hämoglobinkristalle) õnnestus teadaolevalt esimesena eraldada saksa arstil Otto Funkel 1852. aastal.

Struktuur

Nii nagu nimigi ütleb on verevärvnik ka pigment, mis annab erütrotsüüdile iseloomuliku punase värvuse. Hemoglobiini molekul koosneb tinglikult kahest osast: valgulisest (vt joonisel sinine ja punane) ja prosteetilisest (mittevalguline) molekulist. Mittevalgulise sümmeetrilise kujuga molekuli, niinimetatud heme grupi (joonisel neli helerohelise värviga kujutatud ringikujulise molekuli porfüriini rühma) keskel asub raua aatom. Kui raua kahevalentne aatom molekuli keskmest puudub, siis vastav molekul hapniku ja süsihappegaasi molekule siduda ei saa. Seega on prosteetilise rühma, porfüriini osa hemoglobiinis kõige tähtsam. Valguline osa on nii öelda abistavas, "taristu" rollis. See abistav osa on aga küllaltki aktiivne - valgud muudavad molekuli kuju vastavalt sellele kas ja kui mitu hapniku molekuli hemoglobiiniga liitunud on. Kaaluliselt on hemoglobiinis 94% globiini (valguline osa) ja ainult 4,6% langeb prosteetilise rühma arvele. [2]

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 Meditsiinisõnastik, 840:2004
  2. ↑ "Biokeemia". Autor August Männik, Lk 268, 1985, Kirjastus Valgus

Vaata ka

Kirjandus

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hemoglobiin&oldid=4311718"