Sadam: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 4. oktoober 2015, kell 09:44

Sadam on veekogu kalda äärde ehitatud spetsiaalne rajatis laevade või muude veesõidukite sildumiseks ja teenindamiseks.

Eristatakse reisi-, kauba-, kala-, sõja- ja väikesadamaid.

Asukoht ja rajatised

Tavaliselt on sadamakohaks valitud looduslikult sobivad, muutuvate ilmaolude eest kaitstud kohad (laht, fjord, jõe suue). Vajadusel ehitatakse kaitseehitised (muulid, lainemurdjad).

Sadamarajatiste hulka kuuluvad kaid, muulid, kraanad, slipid, reisi- ja kaubaterminalid. Sadamate juurde paigaldatakse tavaliselt liikluse hõlbustamiseks ka meremärke või navigastioonimärke.

Töökorraldus

Sadama tööd korraldab tavaliselt sadamakapten. Lisaks on toimivas ja teenuseid osutavas sadamas tavaliselt sadama korrapidaja või sadamavaht, kes annab loa veesõidukitele akvatooriumi sisenemiseks, väljumiseks ning muudeks manöövriteks või tegevusteks. Suuremates sadamates on tavaliselt oma teenindav abilaevastik nagu näiteks puksiirid, lootsilaevad, laevakütuse tankerid, reostustõrjelaevad.

Eestis on toimival sadamal sadamapass. Eesti oludes on tähtis sadama talvine jäävaba olek.

Läänemere-äärsete sadamate omanikud ja kasutajad on kohustatud merereostuse vältimiseks järgima HELCOM-i ja MARPOL-i kokkuleppeid ja nõudeid.

Vaata ka

Välislingid

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+[[Pilt:Ports.png|parem|pisi|400px| Maailma suuremaid sadamaid]]
-'''Sadam''' on [[rajatis]], mis on ehitatud [[veekogu]] serva, et teenindada sildunud [[laev]]u.
+'''Sadam''' on [[veekogu]] kalda äärde ehitatud spetsiaalne [[rajatis]] laevade või muude veesõidukite sildumiseks ja teenindamiseks.
-[[Pilt:Ports.png|parem|pisi|400px| Maailma sadamaid ]]
-Tavaliselt on sadamakohaks valitud looduslikult sobivad, muutuvate ilmaolude eest kaitstud kohad ([[laht]], [[fjord]], [[jõgi|jõe]] [[suue]]). Vajadusel ehitatakse kaitseehitised ([[muul]]id, [[lainemurdja]]d).
+Eristatakse reisi-, kauba-, kala-, sõja- ja väikesadamaid.
-[[Sadamarajatis]]te hulka kuuluvad [[kai]]d, [[muul]]id, [[kraana]]d, [[Veeskamise kaldtee|slipid]], reisi- ja [[kaubaterminal]]id. Sadamate juurde paigaldatakse tavaliselt liikluse hõlbustamiseks ka [[meremärk]]e või navigastioonimärke.
+== Asukoht ja rajatised ==
-Suuremates sadamates on tavaliselt oma teenindav [[abilaev]]astik.
+Tavaliselt on sadamakohaks valitud looduslikult sobivad, muutuvate ilmaolude eest kaitstud kohad ([[laht]], [[fjord]], [[jõgi|jõe]] [[suue]]). Vajadusel ehitatakse kaitseehitised ([[muul]]id, [[lainemurdja]]d).
+[[Sadamarajatis]]te hulka kuuluvad [[kai]]d, [[muul]]id, [[kraana]]d, [[Veeskamise kaldtee|slipid]], reisi- ja [[kaubaterminal]]id. Sadamate juurde paigaldatakse tavaliselt liikluse hõlbustamiseks ka [[meremärk]]e või navigastioonimärke.
-Eristatakse reisi-, kauba-, kala-, sõja- ja [[väikesadam]]aid.
+== Töökorraldus ==
-Sadama tööd korraldab tavaliselt sadamakapten. Lisaks on toimivas ja teenuseid osutavas sadamas tavaliselt sadama korrapidaja või sadamavaht, kes annab loa veesõidukitele akvatooriumi sisenemiseks, väljumiseks ning muudeks manöövriteks või tegevusteks.
+Sadama tööd korraldab tavaliselt sadamakapten. Lisaks on toimivas ja teenuseid osutavas sadamas tavaliselt sadama korrapidaja või sadamavaht, kes annab loa veesõidukitele akvatooriumi sisenemiseks, väljumiseks ning muudeks manöövriteks või tegevusteks. Suuremates sadamates on tavaliselt oma teenindav [[abilaev]]astik nagu näiteks [[puksiir]]id, [[lootsilaev]]ad, laevakütuse [[tanker]]id, [[reostustõrjelaev]]ad.
 Eestis on toimival sadamal [[sadamapass]]. Eesti oludes on tähtis sadama talvine jäävaba olek.
@@ 16. rida: / 17. rida: @@
 ==Vaata ka==
+*[[Väikesadam]]
 *[[Eesti sadamate loend]]
 *[[Tallinna sadamate loend]]