Pikkus (matemaatika): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Pikkuseks''' nimetatakse matemaatikas lõpliku joone (sealhulgas lõigu või lõpliku kõverjoone) või tee (matemaatika) ulatust iseloomustavat a...'
 
Resümee puudub
9. rida: 9. rida:


Selliste valemite üldistamiseks on kaks vaateviisi:
Selliste valemite üldistamiseks on kaks vaateviisi:
* Lõigu <math>AB</math> pikkust tõlgendatakse [[vektor]]i <math>\overrightarrow{AB}</math> pikkusena ja defineeritakse vektorite pikkused. Vastavat üldistatud pikkusemõistet vektorite puhul nimetatakse [[norm (matemaatika)|norm]]iks.
* Lõigu <math>AB</math> pikkust tõlgendatakse [[vektor]]i <math>\overrightarrow{AB}</math> pikkusena ja defineeritakse vektorite pikkused. Vastavat üldistatud pikkusemõistet [[vektorruumi vektor]]ite puhul nimetatakse [[norm (matemaatika)|norm]]iks.
* Veel üldisema lähenemise puhul vaadetakse lõikude pikkuste vahel otspunktide vahelisi [[kaugus]]i. Üldisi kaugusemõisteid nimetatakse [[meetriline ruum|meetrika]]teks.
* Veel üldisema lähenemise puhul vaadetakse lõikude pikkuste asemel otspunktide vahelisi [[kaugus]]i. Üldisi kaugusemõisteid nimetatakse [[meetriline ruum|meetrika]]teks.


{{pooleli}}
{{pooleli}}

Redaktsioon: 26. september 2015, kell 00:38

Pikkuseks nimetatakse matemaatikas lõpliku joone (sealhulgas lõigu või lõpliku kõverjoone) või tee ulatust iseloomustavat arvu.

Lõigu pikkus

Kui ja on kaks reaaltasandi () punkti koordinaatidega ja , siis Pythagorase teoreemi järgi lõigu pikkus

kolmemõõtmelises näitlikus ruumis punktide korral koordinaatidega vastavalt ja

Selliste valemite üldistamiseks on kaks vaateviisi:

  • Lõigu pikkust tõlgendatakse vektori pikkusena ja defineeritakse vektorite pikkused. Vastavat üldistatud pikkusemõistet vektorruumi vektorite puhul nimetatakse normiks.
  • Veel üldisema lähenemise puhul vaadetakse lõikude pikkuste asemel otspunktide vahelisi kaugusi. Üldisi kaugusemõisteid nimetatakse meetrikateks.