Tilsiti rahu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 18. november 2006, kell 15:43

Tilsiti rahu (ka Tilsti rahu) sõlmiti 1807. aasta juulis Tilsitis Napoleoni ja Aleksander I vahel. See oli kahe poole rahu-, sõpruse- ja liiduleping. Venemaa nõustus Prantsusmaa vallutustega ning tunnistas viimase tegutsemisvabadust Lääne-Euroopas. Venemaa kohustus liituma kontinentaalblokaadiga. Venemaa sai Tilsiti lepetega endale tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas, vallutades sõjas Rootsiga (1808-1809)Soome. Nii leppisid Tilsitis kahe suurriigi valitsejad kokku Euroopa jagamises mõjusfäärideks.

Napoleon uskus ekslikult, et oli Tilsitis saavutanud oma ammuse eesmärgi – püsiva liidu Venemaaga. Keiser Aleksander I jaoks olid Tilsiti lepped siiski sunnitud sammuks. Kui 1809. aastal puhkes uus sõda (viies koalitsioonisõda) Prantsusmaa ja Austria vahel, siis Venemaa sisuliselt ei täitnud oma liitlaskohutusi ega alustanud sõjategevust.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[1807]]. aasta juulis kohtusid [[Napoleon]] ja [[Aleksander I]] [[Tilsitis]] ning sõlmisid rahu-, sõpruse- ja liidulepingu. [[Venemaa]] nõustus [[Prantsusmaa]] vallutustega ning tunnistas viimase tegutsemisvabadust[[ Lääne-Euroopas]]. Venemaa kohustus liituma [[kontinentaalblokaadiga]]. Venemaa sai Tilsiti lepetega endale tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas vallutades sõjas [[Rootsi]]ga ([[1808-1809]])[[ Soome]]. Nii leppisid Tilsitis kahe suurriigi valitsejad kokku [[Euroopa]] jagamises mõjusfäärideks.
+'''Tilsiti rahu''' (ka '''Tilsti rahu''') sõlmiti [[1807]]. aasta juulis [[Tilsitis]] [[Napoleon]]i ja [[Aleksander I]] vahel. See oli kahe poole rahu-, sõpruse- ja liiduleping. [[Venemaa]] nõustus [[Prantsusmaa]] vallutustega ning tunnistas viimase tegutsemisvabadust [[Lääne-Euroopas]]. Venemaa kohustus liituma [[kontinentaalblokaadiga]]. Venemaa sai Tilsiti lepetega endale tegevusvabaduse [[Ida-Euroopa|Ida]]- ja [[Põhja-Euroopa]]s, vallutades sõjas [[Rootsi]]ga ([[1808]]-[[1809]])[[Soome]]. Nii leppisid Tilsitis kahe suurriigi valitsejad kokku [[Euroopa]] jagamises mõjusfäärideks.
-Napoleon uskus ekslikult, et oli Tilsitis saavutanud oma ammuse eesmärgi - püsiva liidu Venemaaga. Keiser Aleksander I jaoks olid Tilsiti lepped siiski sunnitud sammuks. Kui [[1809]]. aastal puhkes uus sõda ([[viies koalitsioonisõda]]) Prantsusmaa ja [[Austria]] vahel, siis Venemaa sisuliselt ei täitnud oma liitlaskohutusi ega alustanud sõjategevust.
+Napoleon uskus ekslikult, et oli Tilsitis saavutanud oma ammuse eesmärgi – püsiva liidu Venemaaga. Keiser Aleksander I jaoks olid Tilsiti lepped siiski sunnitud sammuks. Kui [[1809]]. aastal puhkes uus sõda ([[viies koalitsioonisõda]]) Prantsusmaa ja [[Austria]] vahel, siis Venemaa sisuliselt ei täitnud oma liitlaskohutusi ega alustanud sõjategevust.
 [[Kategooria:Rahulepingud]]