Anton Õunapuu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 23. august 2015, kell 16:18

Anton Õunapuu VR II/3 (7. november 1887 Vändra – 2. aprill 1919 Pitalova, Petserimaa) oli Eesti skaudiliikumise algataja.

Anton Õunapuu sündis Vändras talupoja peres.16-aastaseks saamiseni õppis ta Vändra koolis, kuid siis pidi isa surma pärast kooli pooleli jätma ning tööle minema. Aastal 1908 asus ta elama Tallinna, kus õppis edasi õhtukursustel.

Anton Õunapuu oli hea spordimees ja spordiseltsi Kalev liige. Seltsi abil asus ta Soome õppima ning käis läbi Helsingis Võimlemise Instituudi. 1913. aastal tuli ta Eestisse tagasi ja töötas mitmes koolis võimlemisõpetajana. Hea maine sai Anton Õunapuu Tallinna Reaalkooli ja Tallinna Kommertskooli võimlemisõpetajana, sest neis koolides lõi ta 1917. aastal skaudirühmad. Liikumine laienes ja varsti loodi Tallinna Skautide Malev.

1917. aasta suvel pandi Anton Õunapuu Tallinna politseimeistriks. Ta pani kokku paarisajast koolinoorest korra eest hoolitseva õppiva Noorsoo Roodu. Kui algas Vabadussõda, läks Anton Õunapuu rindele ja võitles Kalevi Maleva koosseisus. Eesti Vabariigi eest võitles rindel kokku peaaegu 50 skauti, 9 neist hukkusid. 1919. aasta Järveküla lahingus Narva lähedal sai Anton Õunapuu haavata ja toodi Tallinnasse ravile, kuid läks enne täielikku paranemist uuesti sõtta, kus ta 2. aprillil 1919 Petserimaal Pitalova (Bereznjuki) külas surma sai.

Eesti skaudiliikumise rajaja maeti 9. aprillil 1919 oma sünnikoha Vändra vanale kalmistule.

26. mail 1940 avati tema sõjas langemise kohas üle kahe meetri kõrgune graniitsammas, mille püstitas Skautide Malev.^[1] Sama aasta lõpul sammas purustati seoses kommunistide võimuletulekuga.

Tunnustused

Vabadusristi II liigi 3. järk, 1920 (postuumselt)

Viited

↑ Nädal Pildis, Nr 10, 1940

Välislingid

Jüri Annusson, Anton Õunapuu., Kasvatus nr. 6 1920
Biograafia ESBL-is

[1] Nädal Pildis, Nr 10, 1940

[1]

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 Anton Õunapuu sündis Vändras talupoja peres.16-aastaseks saamiseni õppis ta [[Vändra]] koolis, kuid siis pidi isa surma pärast kooli pooleli jätma ning tööle minema. Aastal [[1908]] asus ta elama [[Tallinn]]a, kus õppis edasi õhtukursustel.
-Anton Õunapuu oli hea spordimees ja spordiseltsi "Kalev" liige. Seltsi abil asus ta [[Soome]] õppima ning käis läbi Helsingis Võimlemise Instituudi. [[1913]]. aastal tuli ta Eestisse tagasi ja töötas mitmes koolis võimlemisõpetajana. Hea maine sai Anton Õunapuu [[Tallinna Reaalkool]]i ja Tallinna Kommertskooli võimlemisõpetajana, sest neis koolides lõi ta [[1917]]. aastal skaudirühmad. Liikumine laienes ja varsti loodi [[Tallinna Skautide Malev]].
+Anton Õunapuu oli hea spordimees ja spordiseltsi Kalev liige. Seltsi abil asus ta [[Soome]] õppima ning käis läbi Helsingis Võimlemise Instituudi. [[1913]]. aastal tuli ta Eestisse tagasi ja töötas mitmes koolis võimlemisõpetajana. Hea maine sai Anton Õunapuu [[Tallinna Reaalkool]]i ja Tallinna Kommertskooli võimlemisõpetajana, sest neis koolides lõi ta [[1917]]. aastal skaudirühmad. Liikumine laienes ja varsti loodi [[Tallinna Skautide Malev]].
 . aasta suvel pandi Anton Õunapuu Tallinna politseimeistriks. Ta pani kokku paarisajast koolinoorest korra eest hoolitseva õppiva [[Noorsoo Rood]]u. Kui algas [[Vabadussõda]], läks Anton Õunapuu rindele ja võitles [[Kalevlaste Maleva|Kalevi Maleva]] koosseisus. Eesti Vabariigi eest võitles rindel kokku peaaegu 50 skauti, 9 neist hukkusid. 1919. aasta [[Järveküla lahing]]us [[Narva]] lähedal sai Anton Õunapuu haavata ja toodi [[Tallinn]]asse ravile, kuid läks enne täielikku paranemist uuesti sõtta, kus ta 2. aprillil 1919 [[Petserimaa]]l [[Pitalova]] (Bereznjuki) külas surma sai.
@@ 9. rida: / 9. rida: @@
 Eesti skaudiliikumise rajaja maeti 9. aprillil 1919 oma sünnikoha Vändra vanale [[Vändra vana kalmistu|kalmistule]].
-. mail [[1940]]. aastal avati tema sõjas langemise kohas üle kahe meetri kõrgune graniitsammas, mille püstitas [[Skautide Malev]].<ref>Nädal Pildis, Nr 10, 1940</ref> Sama aasta lõpul sammas purustati seoses kommunistide võimuletulekuga.
+. mail [[1940]] avati tema sõjas langemise kohas üle kahe meetri kõrgune graniitsammas, mille püstitas [[Skautide Malev]].<ref>Nädal Pildis, Nr 10, 1940</ref> Sama aasta lõpul sammas purustati seoses kommunistide võimuletulekuga.
 ==Tunnustused==