Hüpovitaminoos: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
15. rida: | 15. rida: | ||
*"Meditsiinisõnastik". Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]], [[2004]], Kirjastus [[Medicina]], ISBN 9985-829-55-7. |
*"Meditsiinisõnastik". Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]], [[2004]], Kirjastus [[Medicina]], ISBN 9985-829-55-7. |
||
[[Kategooria: |
[[Kategooria:Haigused]] |
||
[[Kategooria:Vitamiinid]] |
|||
[[Kategooria:Meditsiin]] |
Redaktsioon: 14. juuli 2015, kell 09:09
See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Hüpovitaminoos ehk vitamiinipuudus ka osaline vitamiinivaegus võib inimeste (aga ka kodu-ja farmiloomade) organismides tekkida kõikide tuntud vitamiinide ajutise puudujäägi (defitsiidi) korral. Kui vitamiinivaegus on pikaajalisem, siis nimetatakse seda seisundit avitaminoosiks.[1]
Kuna hüpovitaminooside tajutavad sümptomid on vitamiinide jpt essentsiaalsete faktorite defitsiidi puhul tihti kattuvad , siis tuleks kindluse saamiseks end kliiniliselt testida. Kuid tihti on nad üldisemat laadi nähud (väsimus, kehakaalu langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalud, liigeste ja lihaste valulikkus jne), mis ilmnevad sõltumata sellest, kas organismis on vitamiine piisavalt või on tegemist organismi füsioloogiliste ega ka patoanatoomiliste seisunditega.
Vaata ka
Viited
- ↑ Meditsiinisõnastik 2004:285
Kasutatud publikatsioonid
- "Meditsiinisõnastik". Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido, 2004, Kirjastus Medicina, ISBN 9985-829-55-7.