Pilv: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
13. rida: | 13. rida: | ||
Tavaliselt tekivad pilved [[troposfäär]]is. |
Tavaliselt tekivad pilved [[troposfäär]]is. |
||
Pilved hoiavad suve külmana ja talve külmana. |
|||
Pilvitu ilm tähendab sooja ilma nii suvel,sügisel,talvel ja kevadel. |
|||
==Pilvede liigid== |
==Pilvede liigid== |
Redaktsioon: 7. mai 2015, kell 16:07
See artikkel räägib loodusnähtusest; Aristophanese komöödia kohta vaata artiklit Pilved (Aristophanes) |
Pilv on veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate veetilkade või jääkristallide nähtav kogum.
Pilvede teke
Päiksepaistelise ilmaga tekitavad maapinnalt tõusev soojus ja niiskus sooja ja niiske õhu tõusvaid voole. Kui soe ja niiske õhk jõuab jahedama õhu vööndisse, siis hakkab veeaur kondenseeruma ja tekitab pilve.
Teistsugused pilved tekivad siis, kui soe ja niiske õhu front kohtub külma õhumassiga. Soe õhk kerkib jaheda õhu kohale ning hakkab seal jahenema. Kahe teineteisest radikaalselt erineva õhumassi piiril võivad tekkida katkematud pilveribad.
Pilv võib tekkida ka siis, kui niiske õhk tõuseb ja jahtub, ületades künkaid või mägesid.
Tavaliselt tekivad pilved troposfääris.
Pilvede liigid
Pilvide klassifikatsiooni aluseks võib võtta pilvede tekkimise ning arenemise protsessid (geneetiline klassifikatsioon), pilveelementide suuruse jt karakteristikud (mikrofüüsikaline klassifikatsioon) või pilvede välimuse (morfoloogiline klassifikatsioon).[1]
Tänapäeval kasutatakse enim morfoloogilist klassifikatsiooni, mille pakkus 1802. aasta lõpus või 1803. aasta alguses välja amatöörmeteoroloog Luke Howard. See sarnaneb Linné binaarsele nomenklatuurile.[1]
Algselt jaotati pilved neljaks grupiks (modifikatsiooniks), mida tänapäeval nimetatakse klassideks. Neli algset gruppi olid rünkpilved (Cumulus), kihtpilved (Stratus), kiudpilved (Cirrus) ning sajupilved (Nimbus); neist viimast enam eraldi klassiks ei loeta.
Nüüdisajal liigitatakse pilved nende moodustumise, välimuse ja aluse kõrguse järgi kaheks kategooriaks (kihilised ja konvektiivsed pilved), neljaks klassiks (alumised, keskmised ja kõrged pilved ning konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilved) ja kümneks põhiliigiks.[1]
20–25 km kõrgusel tekivad mõnikord pärlmutterpilved ja 70–80 km kõrgusel helkivad ööpilved.
- Kategooria: kihilised pilved
- Klass: alumised pilved
- St – kihtpilved (Stratus)
- Klass: keskmised pilved
- Ac – kõrgrünkpilved (Altocumulus)
- As – kõrgkihtpilved (Altostratus)
- Ns – kihtsajupilved (Nimbostratus) (Vananenud klassifikatsiooni järgi kuuluvad need alumiste pilvede klassi.[2])
- Klass: kõrged pilved ehk ülemised pilved
- Ci – kiudpilved (Cirrus)
- Cc – kiudrünkpilved (Cirrocumulus)
- Cs – kiudkihtpilved (Cirrostratus)
- Klass: alumised pilved
- Kategooria: konvektiivsed pilved
- Klass: konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilved
- Cu – rünkpilved (Cumulus)
- Cb – rünksajupilved ehk äikesepilved (Cumulonimbus)
- Sc – kihtrünkpilved (Stratocumulus, vananenud klassifikatsiooni järgi kuuluvad need alumiste pilvede klassi[2])
- Klass: konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilved
Pilvede põhiliigid jaotatakse alaliikideks ja vormideks.
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Pilvede klassifikatsioon ilm.ee kodulehel
- ↑ 2,0 2,1 Pilvide kool ENHI kodulehel
Välislingid
- Pildigalerii pilvedest
- Pilvede kool EMHI kodulehel
- Ilm ja inimesed Jüri Kameniku blog
- Pilvejaht, ilm.ee - Pilvede pildistamine Eestis