Theodor Kittelsen

Theodor Kittelsen. Christian Krohgi joonistus 1892. aastast.

Kittelsen kujutas oma teostel sageli trolle.

Theodor Severin Kittelsen (27. aprill 1857 Kragerø – 21. jaanuar 1914) oli Norra kunstnik. Oma teostel kujutas ta peamiselt loodust ning norra muinasjuttude ja legendide tegelasi.

Kittelsen sündis Lõuna-Norra rannikulinnas Kragerøs, kus tema isa Johannes oli kaupmees. Ta sündis teisena pere kaheksast lapsest. Kui Theodor oli 11-aastane suri tema isa, ning perekond oli sunnitud kasinates tingimustes läbi ajama. Theodor asus elatise teenimiseks tööle kellassepaabilisena. Vanemaks saades kolis Kittelsen Oslosse. Oslos töötas Kittelsen dekoraatori abilisena, kuid töö raskuse tõttu loobus sellest, ning naasis kodulinna.

Kittelsen siirdus Arendali, kus asus taas tööle kellassepaabilisena. Sakslasest kellasepp Stein kiitis Kittelseni kunstioskust, ning julgustas teda rohkem kunstiga tegelema. Stein tutvustas Kittelseni töid jõukale kunstihuvilisele Diderich Maria Aallile. Aall saatis Kittelseni Oslo kunstikooli, ning tasus tema õppemaksu. 17-aastane Kittelsen asus õppima Wilhelm von Hanno käe all. Samal ajal võttis ta tunde ka Julius Middeltunilt.

Peale kaks aastat kestnud õpinguid Oslos, jätkas Kittelsen tänu Aalli heldele toetusele Münchenis oma õpinguid. 1879. aastast ei olnud Aalli enam võimalik noort kunstnikku aidata ja Kittelsen töötas rahateenimiseks mitme ajalehe ja ajakirja juures. Ta naasis Norrasse, ning teenis kaks aastat armees. Saanud stipendiumi, siirdus ta õppima tollasesse Euroopa kultuurikeskusesse Pariisi. Kittelsen ei olnud sealsete tingimustega rahul, ning läks 1883. aastal uuesti Münchenisse.

1881. aastal palkas rahvaluulekoguja Peter Christen Asbjørnsen Kittelseni illustreerima Norra muinasjutte.

Kuna Kittelsen kujutas oma teostel sageli rahvuslikke motiive, on ta Norras üsna tuntud ning lugupeetud.

Norra black metali ansambel Burzum on kasutanud Kittelseni teoseid oma albumite kaanepiltidena.

Kittelseni maale ja joonistusi

• 
  "Nøkken", 1887-92 ("Näkk")
• 
  "Sjøtrollet", 1887 ("Meretroll")
• 
  Røst, 1890 ("Røsti saar")
• 
  "Det rusler og tusler rasler og tasler", 1900
• 
  "Kornstaur i måneskinn", u. 1900
• 
  "Skogtroll", 1906 ("Metsatroll")
• 
  Hakkespett, 1912 ("Rähn")

Illustratsioonid raamatule "Svartedauen" ("Must Surm)

• 
  "Fattigmannen", 1894-95 ("Katkupalper")
• 
  "Pesta i trappen", 1896 ("Katk treppidel")
• 
  "Pesta Kommer", 1894-95 ("Katku tulek")
• 
  "Musstad", 1896

Välislingid

• Theodor Kittelseni elulugu (inglise k.)
• Theodor Kittelseni majamuuseum (norra k.)