Devoni saar: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 42 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q186841 (translate me)
PResümee puudub
5. rida: 5. rida:
Devonist idas asub [[Baffini laht]]. Lõuna pool asuvatest [[Baffini saar|Baffini]] ja [[Somerseti saar]]est eraldab Devoni saart [[Lancasteri väin]]. Idas asuvast [[Cornwallise saar]]est eraldab teda [[Wellingtoni väin]] ja [[Bathursti saar]]est [[Perry väin]]. Loodes asuvatest [[Cornwalli saar|Cornwalli]] ja [[Grahami saar]]est eraldab teda [[Belcheri väin]]. Põhjas asuvast [[Ellersmere'i maa]]st eraldavad teda [[Cardigani väin|Cardigani]] ja [[Jonesi väin]]. Kirdes asuvast [[Coburgi saar]]est eraldab teda [[Lady Anni väin]].
Devonist idas asub [[Baffini laht]]. Lõuna pool asuvatest [[Baffini saar|Baffini]] ja [[Somerseti saar]]est eraldab Devoni saart [[Lancasteri väin]]. Idas asuvast [[Cornwallise saar]]est eraldab teda [[Wellingtoni väin]] ja [[Bathursti saar]]est [[Perry väin]]. Loodes asuvatest [[Cornwalli saar|Cornwalli]] ja [[Grahami saar]]est eraldab teda [[Belcheri väin]]. Põhjas asuvast [[Ellersmere'i maa]]st eraldavad teda [[Cardigani väin|Cardigani]] ja [[Jonesi väin]]. Kirdes asuvast [[Coburgi saar]]est eraldab teda [[Lady Anni väin]].


Devoni pindala on 55 000 km². Ta on suuruselt maailmas 27. ja Kanada saarte hulgas 6. kohal. Ta on suurim asustamata saar maailmas.
Devoni pindala on 55 000 km². See on suuruselt maailmas 27. ja Kanada saarte hulgas 6. kohal. See on maailma suurim asustamata saar.


Saar on mägine, kõrgus kuni 1908 meetrit <ref>"[[Suur maailma atlas]]", lk. 125</ref> või 1920 m<ref>http://www.bivouac.com/MtnPg.asp?MtnId=265</ref>. Kõrgeim tipp asub [[Devoni jääkilp|Devoni jääkilbil]]. Saare idaosa on kõrge ja kaetud Devoni jääkilbiga. Saare lääneosa on madalam ja seal leidub igijääd vaid kohati. Saare loodeosas asub Grinnelli poolsaar.
Saar on mägine, kõrgus kuni 1908 meetrit <ref>"[[Suur maailma atlas]]", lk. 125</ref> või 1920 m<ref>http://www.bivouac.com/MtnPg.asp?MtnId=265</ref>. Kõrgeim tipp asub [[Devoni jääkilp|Devoni jääkilbil]]. Saare idaosa on kõrge ja kaetud Devoni jääkilbiga. Saare lääneosa on madalam ja seal leidub igijääd vaid kohati. Saare loodeosas asub Grinnelli poolsaar.
11. rida: 11. rida:
Devoni saar koosneb [[eelkambrium]]i [[gneiss]]idest ja [[paleosoikum|paleosoilisest]] [[savikilt|savikildast]].
Devoni saar koosneb [[eelkambrium]]i [[gneiss]]idest ja [[paleosoikum|paleosoilisest]] [[savikilt|savikildast]].


Saare kliima on karm. [[Vegetatsiooniperiood]] kestab 40–55 päeva. Üle +10 °C tõuseb temperatuur harva, talvel võib temperatuur langeda kuni -50 °C-ni. Sellepärast on saar kaetud [[polaarkõrb]]ega. Saarel elab ainult väike [[muskusveis]]te populatsioon, pisut on [[lind]]e ja [[imetaja]]id. Kogu loomastik on koondunud saare keskossa, mis on pisut madalam ja tasasem.
Saare kliima on karm. [[Vegetatsiooniperiood]] kestab 40–55 päeva. Üle +10 °C tõuseb temperatuur harva, talvel võib temperatuur langeda kuni –50 °C-ni. Sellepärast on saar kaetud [[polaarkõrb]]ega. Saarel elab ainult väike [[muskusveis]]te populatsioon, pisut on [[lind]]e ja [[imetaja]]id. Kogu loomastik on koondunud saare keskossa, mis on pisut madalam ja tasasem.


Devoni saarel asub [[Haughtoni meteoriidikraater]]. Umbes 39 miljonit aastat tagasi langes saare keskossa umbes 2 km läbimõõduga [[meteoriit]]. Sel ajal oli Devon kaetud [[mets]]adega. Kukkumiskohta tekkis 23 km läbimõõduga [[kraater]], mis oli mitme miljoni aasta jooksul [[järv]].
Devoni saarel asub [[Haughtoni meteoriidikraater]]. Umbes 39 miljonit aastat tagasi langes saare keskossa umbes 2 km läbimõõduga [[meteoriit]]. Sel ajal oli Devon kaetud [[mets]]adega. Kukkumiskohta tekkis 23 km läbimõõduga [[kraater]], mis oli mitme miljoni aasta jooksul [[järv]].


Selleks, et ohjeldada välismaiste [[vaalapüüdja]]te tegevust, asutas Kanada valitsus augustis [[1924]] Devoni lõunarannikul olevasse lahte eelposti Dundas Harbour. [[1933]] üüriti see välja [[Hudsoni lahe kompanii]]le. Karusnahahindade languse ja raske kliima tõttu suleti asula [[1936]]. Patrulliteenistuse jaoks taastati asustus [[1940. aastad|1940ndate]] aastate lõpus, kuid raskete jääolude tõttu jäeti [[1951]] lõplikult maha. Tänapäeval on seal näha vaid üksikute hoonete varemed.
Selleks, et ohjeldada välismaiste [[vaalapüüdja]]te tegevust, asutas Kanada valitsus augustis [[1924]] Devoni lõunarannikul olevasse lahte eelposti Dundas Harbour. [[1933]] üüriti see välja [[Hudsoni lahe kompanii]]le. Karusnahahindade languse ja raske kliima tõttu suleti asula [[1936]]. Patrullteenistuse jaoks taastati asustus [[1940. aastad|1940.]] aastate lõpus, kuid raskete jääolude tõttu jäeti [[1951]] lõplikult maha. Tänapäeval on seal näha vaid üksikute hoonete varemed.


== Devoni saar kirjanduses ==
== Devoni saar kirjanduses ==


[[Jules Verne]]'i raasmatus "[[Kapten Hatterase seiklused]]" surevad kapten Hatterase vastu mässu tõstnud laevameeskonna liikmed Devonil nälja ja külma kätte.
[[Jules Verne]]'i raamatus "[[Kapten Hatterase seiklused]]" surevad kapten Hatterase vastu mässu tõstnud laevameeskonna liikmed Devonil nälja ja külma kätte.


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 18. märts 2015, kell 14:02

Devoni saare asend
Devoni saare satelliidipilt

Devon (inglise Devon Island) on Kanadale kuuluv asustamata saar Põhja-Jäämeres Kanada Arktika saarestikus.

Devonist idas asub Baffini laht. Lõuna pool asuvatest Baffini ja Somerseti saarest eraldab Devoni saart Lancasteri väin. Idas asuvast Cornwallise saarest eraldab teda Wellingtoni väin ja Bathursti saarest Perry väin. Loodes asuvatest Cornwalli ja Grahami saarest eraldab teda Belcheri väin. Põhjas asuvast Ellersmere'i maast eraldavad teda Cardigani ja Jonesi väin. Kirdes asuvast Coburgi saarest eraldab teda Lady Anni väin.

Devoni pindala on 55 000 km². See on suuruselt maailmas 27. ja Kanada saarte hulgas 6. kohal. See on maailma suurim asustamata saar.

Saar on mägine, kõrgus kuni 1908 meetrit [1] või 1920 m[2]. Kõrgeim tipp asub Devoni jääkilbil. Saare idaosa on kõrge ja kaetud Devoni jääkilbiga. Saare lääneosa on madalam ja seal leidub igijääd vaid kohati. Saare loodeosas asub Grinnelli poolsaar.

Devoni saar koosneb eelkambriumi gneissidest ja paleosoilisest savikildast.

Saare kliima on karm. Vegetatsiooniperiood kestab 40–55 päeva. Üle +10 °C tõuseb temperatuur harva, talvel võib temperatuur langeda kuni –50 °C-ni. Sellepärast on saar kaetud polaarkõrbega. Saarel elab ainult väike muskusveiste populatsioon, pisut on linde ja imetajaid. Kogu loomastik on koondunud saare keskossa, mis on pisut madalam ja tasasem.

Devoni saarel asub Haughtoni meteoriidikraater. Umbes 39 miljonit aastat tagasi langes saare keskossa umbes 2 km läbimõõduga meteoriit. Sel ajal oli Devon kaetud metsadega. Kukkumiskohta tekkis 23 km läbimõõduga kraater, mis oli mitme miljoni aasta jooksul järv.

Selleks, et ohjeldada välismaiste vaalapüüdjate tegevust, asutas Kanada valitsus augustis 1924 Devoni lõunarannikul olevasse lahte eelposti Dundas Harbour. 1933 üüriti see välja Hudsoni lahe kompaniile. Karusnahahindade languse ja raske kliima tõttu suleti asula 1936. Patrullteenistuse jaoks taastati asustus 1940. aastate lõpus, kuid raskete jääolude tõttu jäeti 1951 lõplikult maha. Tänapäeval on seal näha vaid üksikute hoonete varemed.

Devoni saar kirjanduses

Jules Verne'i raamatus "Kapten Hatterase seiklused" surevad kapten Hatterase vastu mässu tõstnud laevameeskonna liikmed Devonil nälja ja külma kätte.

Viited