Keemiline stabiilsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 10. märts 2015, kell 19:39

Keemiline stabiilsus iseloomustab keemilise süsteemi (näiteks keemilise ühendi, materjali, mineraali) omadust tavatingimustes või teatud fikseeritud tingimustes mitte muunduda.

Mingi aine keemiline stabiilsus ei ole alati üheselt määratletav erinevate tingimuste ja erinevate protsesside jaoks, kuna see sõltub mitmesugustest teguritest. Keemilist stabiilsust iseloomustab ka aine reaktsioonivõime, mis stabiilsel ainel vaadeldavatel tingimustel on olematu või tühine. Rääkides keemilisest stabiilsusest, peetakse reeglina silmas,

et aine (ühend) ei lagune tavalistel tingimustel;
et aine on stabiilne mingit kindlat tüüpi protsesside või tingimuste suhtes: aluste suhtes, hapete suhtes, (õhu)hapniku suhtes (korrosioonikindlus), temperatuuri suhtes (termiline stabiilsus) jms;
et keemiline süsteem on püsivas tasakaaluolekus, nii et protsessid kulgevad päri- ja vastassuunas ühesuguse kiirusega.

Termodünaamiliselt tähendab süsteemi stabiilsus energeetiliselt kõige soodsamat olekut, st Gibbsi vabaenergia miinimumi.

Mineraalide keemiline stabiilsus

Mõistet "keemiline stabiilsus" kasutatakse geoloogias iseloomustamaks mineraalide võimet säilitada oma keemiline koostis termodünaamika parameetrite (rõhk ja temperatuur) muutumisel. Näiteks subduktsioonivööndites sügavamale vajuvad kivimid soojenevad ja satuvad järjest suureneva rõhu tingimustesse. Suureneva rõhu käes pole paljud mineraalid enam keemiliselt stabiilsed ning hakkavad muutuma teisteks, uutesse tingimustesse sobivateks mineraalideks.

Enamik mineraale ei ole maapinnal termodünaamiliselt stabiilsed ning neid võib vaadelda kui teatud metastabiilseid süsteeme.^[1]

Viited

↑ Murenemine. 2. Porsumine

[porsumine-1] Murenemine. 2. Porsumine

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Keemiline stabiilsus''' iseloomustab [[keemiline süsteem|keemilise süsteemi]] (näiteks [[keemiline ühend|keemilise ühendi]], [[materjal]]i, [[mineraal]]i) [[keemilised omadused|omadust]] mitte muunduda tavatingimustes või teatud fikseeritud tingimustes.
+'''Keemiline stabiilsus''' iseloomustab [[keemiline süsteem|keemilise süsteemi]] (näiteks [[keemiline ühend|keemilise ühendi]], [[materjal]]i, [[mineraal]]i) [[keemilised omadused|omadust]] tavatingimustes või teatud fikseeritud tingimustes mitte muunduda.
-Mingi aine keemiline stabiilsus ei ole alati üheselt määratletav erinevate tingimuste ja erinevate protsesside jaoks, kuna see sõltub mitmesugustest faktoritest. Keemilist stabiilsust iseloomustab ka aine [[reaktsioonivõime]], mis stabiilsel ainel vaadeldavatel tingimustel on olematu või tühine.
+Mingi aine keemiline stabiilsus ei ole alati üheselt määratletav erinevate tingimuste ja erinevate protsesside jaoks, kuna see sõltub mitmesugustest teguritest. Keemilist stabiilsust iseloomustab ka aine [[reaktsioonivõime]], mis stabiilsel ainel vaadeldavatel tingimustel on olematu või tühine.
-Rääkides keemilisest stabiilsusest peetakse reeglina silmas,
+Rääkides keemilisest stabiilsusest, peetakse reeglina silmas,
-*et aine (ühend) ei lagune tavalistel tingimustel
+*et aine (ühend) ei lagune tavalistel tingimustel;
-*et aine on stabiilne mingit kindlat tüüpi protsesside või tingimuste suhtes: [[alus (keemia)|aluste]] suhtes, [[happed|hapete]] suhtes, (õhu)[[hapnik]]u suhtes ([[korrosioon]]ikindlus), termiline stabiilsus jm.
+*et aine on stabiilne mingit kindlat tüüpi protsesside või tingimuste suhtes: [[alus (keemia)|aluste]] suhtes, [[happed|hapete]] suhtes, (õhu)[[hapnik]]u suhtes ([[korrosioon]]ikindlus), temperatuuri suhtes (termiline stabiilsus) jms;
-*et keemiline süsteem on püsivas [[keemiline tasakaal|tasakaaluolekus]], nii et päri- ja vastassuunas kulgevad protessid ühesuguse kiirusega.
+*et keemiline süsteem on püsivas [[keemiline tasakaal|tasakaaluolekus]], nii et protsessid kulgevad päri- ja vastassuunas ühesuguse kiirusega.
-[[termodünaamika|Termodünaamiliselt]] tähendab süsteemi stabiilsus energeetiliselt kõige soodsamat olekut, see on [[Gibbsi vabaenergia]] miinimumi.
+[[termodünaamika|Termodünaamiliselt]] tähendab süsteemi stabiilsus energeetiliselt kõige soodsamat olekut, st [[Gibbsi vabaenergia]] miinimumi.
 ==Mineraalide keemiline stabiilsus==
-Mõistet "'''keemiline stabiilsus'''" kasutatakse [[geoloogia]]s iseloomustamaks [[mineraal]]ide võimet säilitada oma keemiline koostis termodünaamika parameetrite ([[rõhk]] ja [[temperatuur]]) muutumisel. Näiteks [[subduktsioonivöönd]]ides sügavamale vajuvad [[kivim]]id soojenevad ning satuvad järjest suureneva rõhu tingimustesse. Suureneva rõhu käes pole paljud mineraalid enam keemiliselt stabiilsed ning hakkavad muutuma teisteks uutesse tingimustesse sobivateks mineraalideks.
+Mõistet "'''keemiline stabiilsus'''" kasutatakse [[geoloogia]]s iseloomustamaks [[mineraal]]ide võimet säilitada oma keemiline koostis termodünaamika parameetrite ([[rõhk]] ja [[temperatuur]]) muutumisel. Näiteks [[subduktsioonivöönd|subduktsioonivööndites]] sügavamale vajuvad [[kivim]]id soojenevad ja satuvad järjest suureneva rõhu tingimustesse. Suureneva rõhu käes pole paljud mineraalid enam keemiliselt stabiilsed ning hakkavad muutuma teisteks, uutesse tingimustesse sobivateks mineraalideks.
-Enamus mineraale ei ole maapinnal termodünaamiliselt stabiilsed ning neid võib vaadelda kui teatuid [[metastabiilne süsteem|metastabiilseid süsteeme]].<ref name="porsumine"/>
+Enamik mineraale ei ole maapinnal termodünaamiliselt stabiilsed ning neid võib vaadelda kui teatud [[metastabiilne süsteem|metastabiilseid süsteeme]].<ref name="porsumine"/>
 ==Viited==