AIDS: erinevus redaktsioonide vahel

Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom
	Syndroma Immunodefectus Acquisiti
	Punane lint sümboliseerib solidaarsust HIV-positiivsete inimestega.
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10	BB.24
RHK-9	042
DiseasesDB	5938
MedlinePlus	000594
eMedicine	emerg/253
MeSH	D000163

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 23. jaanuar 2015, kell 07:56

AIDS ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (OIPS) on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptoomide ja infektsioonide kogum, mida põhjustab HI-viiruse nakkus.

Nimetus

AIDS on inglise keelne lühend Acquired immunodeficiency syndrome või Acquired immunodeficiency syndrome.

Termis AIDS võeti kasutusele 1982. aastal.

Kaasuvad haiguslikud seisundid

Inimese omandatud immuunpuudulikkuse sündroomile on iseloomulikud oportunistlikud infektsioonid ja kasvajad.

Vähiseisundite tekke põhjused pole käesoleval ajal selged, tähtsat rolli nimetatud seisundite tekkes HI-infektsiooniga inimestel võib mängida immunosupressiooni esile kutsuvate ravimite pikemajaline tarvitamine.

Oportunistlikud mükoosid

AIDSihaigetel esinevad sagedasti oportunistlikud mükoosid: suu ja neelu soor, söögitoru kandidiaas (põhjustateks Candida sp.), dermatofütoosid (Trichophyton liigid, Epidermopythin floccosum), pneumotsüstis-pneumoonia (Pneumocystis jiroveci), kopsukrüptokokoos, peaajukrüptokokoos, nahakrüptokokoos (Cryptococcus neoformans), süsteemne histoplasmoos (Histoplasma capsulatum), mikrosporidioos (Enterocytozoon bieneusi), kopsuaspergilloos (Aspergillus fumigatus) jt.^[1]

Ajalugu

AIDSi laialdasem levik sai alguse 1920. aastatel Kongo Demokraatlikus Vabariigis (tollal Belgia Kongo). Pärast riigi iseseisvumist 1960. aastal ja kaasnenud kultuurilisi muutusi levis viirus kiiresti ülejäänud Lõuna-Aafrika riikidesse. Esimene nakatamisjuhtum registreeriti alles 1981. aastal ja HI-viirus isoleeriti 1983. aastal.^[2]

Vaata ka

Viited

↑ Raivo Masso, Anu Saag, Marika Masso, "Inimese parasitoloogia. Ainuraksed ja hulkraksed parasiidid", Õppevahend arstiteaduskonna üliõpilastele, Tartu Ülikool Üld- ja molekulaarpatoloogia instituut, Tartu, lk 100, 2008
↑ "AIDS-i pandeemia taga on täiuslik torm" ERR Teadus, 3. oktoober 2014

Välislingid

MTÜ AIDSi tugikeskus
HIV ja AIDS - sotsiaalministeeriumi info ja programmid
AIDSi ennetamine Euroopa Liidus
Aidsmap
HIV infections in Estonia five times European average
HIV InSite
Estonia and the Global Fund to Fight AIDS, Tuberculosis and Malaria
Aids-tukikeskus
Women, Children, and HIV
Tavares Marques MA, Alves V, Duque V, Botelho MF., Deep lung--cellular reaction to HIV., Rev Port Pneumol. märts-aprill 2007 ;13(2):175-212., veebiversioon (vaadatud 14.11.2014)(inglise keeles)

[1] Raivo Masso, Anu Saag, Marika Masso, "Inimese parasitoloogia. Ainuraksed ja hulkraksed parasiidid", Õppevahend arstiteaduskonna üliõpilastele, Tartu Ülikool Üld- ja molekulaarpatoloogia instituut, Tartu, lk 100, 2008

[2] "AIDS-i pandeemia taga on täiuslik torm" ERR Teadus, 3. oktoober 2014

[1]

[2]

@@ 15. rida: / 15. rida: @@
  MeshID = D000163 |
 }}
-'''AIDS''' ehk '''omandatud immuunpuudulikkuse sündroom''' (OIPS) on [[inimene|inimese]] [[immuunsüsteem]]i kahjustavate [[sümptoom]]ide ja [[infektsioon]]ide kogum, mida põhjustab [[HI-viirus]]e nakkus ja millele on iseloomulikud oportunistlikud [[infektsioon]]id ja [[kasvaja]]d.
+'''AIDS''' ehk '''omandatud immuunpuudulikkuse sündroom''' (OIPS) on [[inimene|inimese]] [[immuunsüsteem]]i kahjustavate [[sümptoom]]ide ja [[infektsioon]]ide kogum, mida põhjustab [[HI-viirus]]e nakkus.
 == Nimetus ==
 AIDS on [[inglise keel]]ne lühend '''''A'''cquired '''i'''mmuno'''d'''eficiency '''s'''yndrome ''või'' '''A'''cquired '''i'''mmunodeficiency '''s'''yndrome''.
 Termis AIDS võeti kasutusele 1982. aastal.
+== Kaasuvad haiguslikud seisundid ==
-== Ajalugu ==
-AIDSi laialdasem levik sai alguse 1920. aastatel [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]] (tollal [[Belgia Kongo]]). Pärast riigi iseseisvumist 1960. aastal ja kaasnenud kultuurilisi muutusi levis viirus kiiresti ülejäänud Lõuna-Aafrika riikidesse. Esimene nakatamisjuhtum registreeriti alles [[1981]]. aastal ja HI-viirus isoleeriti [[1983]]. aastal.<ref>[http://teadus.err.ee/v/tervis/4f876fa9-e7bd-4afc-aded-162ac0d5955a "AIDS-i pandeemia taga on täiuslik torm"] ERR Teadus, 3. oktoober 2014</ref>
+Inimese omandatud immuunpuudulikkuse sündroomile on iseloomulikud oportunistlikud [[infektsioon]]id ja [[kasvaja]]d.
+Vähiseisundite tekke põhjused pole käesoleval ajal selged, tähtsat rolli nimetatud seisundite tekkes HI-infektsiooniga inimestel võib mängida immunosupressiooni esile kutsuvate ravimite pikemajaline tarvitamine.
 == Oportunistlikud mükoosid ==
 AIDSihaigetel esinevad sagedasti oportunistlikud [[mükoos]]id: suu ja neelu soor, [[söögitoru]] [[kandidiaas]] (põhjustateks ''[[Candida]]'' sp.), [[dermatofütoos]]id (''[[Trichophyton]]'' liigid, ''Epidermopythin floccosum''), pneumotsüstis-pneumoonia (''[[Pneumocystis jiroveci]]''), [[kopsukrüptokokoos]], peaajukrüptokokoos, nahakrüptokokoos (''[[Cryptococcus neoformans]]''), süsteemne [[histoplasmoos]] (''[[Histoplasma capsulatum]]''), mikrosporidioos (''[[Enterocytozoon bieneusi]]''), [[kopsuaspergilloos]] (''[[Aspergillus fumigatus]]'') jt.<ref>[[Raivo Masso]], [[Anu Saag]], [[Marika Masso]], "Inimese parasitoloogia. Ainuraksed ja hulkraksed parasiidid", Õppevahend arstiteaduskonna üliõpilastele, Tartu Ülikool Üld- ja molekulaarpatoloogia instituut, Tartu, lk 100, 2008</ref>
+== Ajalugu ==
+AIDSi laialdasem levik sai alguse 1920. aastatel [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]] (tollal [[Belgia Kongo]]). Pärast riigi iseseisvumist 1960. aastal ja kaasnenud kultuurilisi muutusi levis viirus kiiresti ülejäänud Lõuna-Aafrika riikidesse. Esimene nakatamisjuhtum registreeriti alles [[1981]]. aastal ja HI-viirus isoleeriti [[1983]]. aastal.<ref>[http://teadus.err.ee/v/tervis/4f876fa9-e7bd-4afc-aded-162ac0d5955a "AIDS-i pandeemia taga on täiuslik torm"] ERR Teadus, 3. oktoober 2014</ref>
 ==Vaata ka==