Moskva vürstiriik: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 19. jaanuar 2015, kell 16:53

Княжество Московское
Moskva vürstiriik

Moskoovia, 1300 - 1462

1276? - 1340

Moskva vürstiriik (Княжество Московское) oli osastisvürsti ja hiljem vürstiriik, mis asutati oletatavasti 1276. aastal ja eksisteeris sellisena aastani 1340, mil Semjon Uhke sai Moskva suurvürstiks ning riik muundus Moskva Suurvürstiriigiks.

Ajalugu

Linna asustuse esmamainimese aastaks loetakse aastat 1147^[1] (Baj 6655. aastal), kui Kiievi suurvürst Juri Dolgoruki pärast piirkonna vallutamist Novgorodi vürstiriigilt, kutsus sinna oma venna Severski^[küsitav] vürsti Svjatoslav Vladimirovitši kohtumisele, et tähistada nende poolt Moskva ja Smolenski piirkonnas läbiviidud edukat sõjakäiku. 1156. alustati Moskva ja Neglinnaja jõe ühinemiskohale ühele 7-st Moskva kõrgendikule Borovitski kõrgendikule kindlustatud linnuse ehitamist, millest kujunes aja jooksul välja Moskva vürstide residents - Moskva Kreml. Vaatamata linnuse rajamisele ei omandanud Moskva asustatud punktina suurt tähendust ning oli vaid üks kindlustatud punktidest Vladimiri-Suzdali vürstiriigis, mida juhtisid suurvürsti asehaldurid. Moskvat, kui haldusüksuse keskust on esmakordselt nimetatud 1276. aastal, kui see eraldati vaitsemiseks Daniil Aleksandrovitšile, Aleksander Jaroslavitši pojale.

Moskva vürstiriigi tähtsus tõusis alles pärast Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osalisvürstiriigi vürsti Daniil Aleksandrovitši, Aleksander Jaroslavitši poja valitsemisajal (1263–1303), kui 1277. aastal Kuldhordi khaan kinnitas Moskva vürsti õigusi vürstiriigi valitsemisele. Juri Danilovitši (Юрий Данилович Московский) valitsemisajal (1303–1325), liitis Moskva vürstiriigiga 14. sajandi algul pärast järglasteta onupoja Joann Dmitrevitši surma ühe vanima ning suuremat tähtsust omava Põhja-Venemaa linna Pereslavl-Zalesski ja Perejaslavli vürstiriigi, vallutas Rjazani vürstiriigilt Kolomna, saavutades nii kogu kontrolli üle kogu Moskva jõe. Daniili poeg Juri Danilovitš (Juri III Danilovitš) vallutas 1303. aastal juba Smolenski vürstiriigilt Možaiski piirkonna.

Aastatel 1304–1328 toimusid vürstiriigi laienemiseks vallutussõjad Moskva ja Tveri vürstiriigi vahel, mida juhtisid algselt Juri Danilovitš ja pärast tema surma ta vend Joann Danilovitš ehk Ivan Kalita. Pärilussõja aluseks oli pärast Vladimiri suurvürsti Andrei Aleksandrovitši surma mõlema osapoole taotlused suurvürsti tiitlile, nii Moskva vürstiriigi vürsti Juri Danilovitši, kui ka tema onu tugeva Tveri vürsti Mihhail Jaroslavitši (Михаил II Ярославович (Тверской)) poolt, kellele pärilusjärgnevuse kohaselt, kui vanemale oleks pidanud minema suurvürsti tiitel. Kuldhordi khaan määras Vladimiri suurvürstiks Tveri Mihhail. 1314. aastal sooritas Juri Danilovitš sõjakäigu Novgorodi vabariigi vastu ning sundis novgorodlasi tunnistama end vürstina, 1318. aastal diplomaatilisi vahendeid kasutades õnnestus tal saavutada poolehoid uue khaani juures Kuldhordis ja ning abielluda Kuldhordi khaani Uzbek-khaani õega ning saavutada, ka enda tunnistamist 1319. aastal Kuldhordi poolt Vladimiri suurvürstina, suurvürstiriigi uus pealinn oli Vladimiri linnas.

Pärast senise Moskva vürsti Juri Danilovitši nimetamist Vladimiri suurvürstiks, määras Kuldhordi khaan (1312–1342), Uzbek-khaan, Moskva vürstiriigi valitsejaks tema venna Joann Danilovitši ehk Ivan Kalita. Pärast 1325. aastal Daniili ja Tveri vürsti Mihhaili poja Dmitri Mihhailovitši vahel toimunud järjekordset võitlust, mille käigus Dmitri tappis Daniili, viis Joann Danilovitš 1327. aastal läbi karistuseks sõjakäigu Tveri vürstiriigi maadel ning määrati 1328. aastal ustavuse eest mongoli-tatari Kuldhordile ka Vladimiri suurvürstiks.

Uue suurvürstiriigi (Moskva suurvürstiriik) pealinnaks määras Ivan I Moskva linna, samuti sai ka Vene Õigeusu Kiriku metropoliidi asukohaks Vladimiri linna asemel Moskva, kui metropoliit Pjotr viis 1326. aastal Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidi residentsi lõplikult üle Moskva suurvürstiriiki, Moskva suurvürsti kaitse alla..

Moskva vürstiriigi vürstid ja valitsejad

Vladimiri-Suzdali vürsti poolt määratud asevalitsejad (1212–1363).

umbes 1212–1217, Vladimir Vsevolodovitš
1237–1238, Vladimir Jurjevitš
1238. aastal toimus mongolite Kuldhordi rüüsteretked Vladimiri-Suzdali vürstiriiki;
1238–1246, Jaroslav Vsevolodovitš;
1246–1248, Mihhail Jaroslavitš (Михаил Ярославич Хоробрит)

---

1263–1303, Daniil Aleksandrovitš Vladimiri suurvürsti Aleksander Jaroslavitši poeg, Moskva vürst
1303–1325, Juri Danilovitš, Moskva vürst
1325–1340, Ivan Kalita, Moskva vürst ja alates 1328. aastast Moskva suurvürst.

Eelnev '	Moskva vürstiriik	Järgnev Moskva suurvürstiriik

Viited

↑ Ipatjevi letopiss

Välislingid

Venemaa heraldika

[1] Ipatjevi letopiss

[1]

@@ 19. rida: / 19. rida: @@
 </table>
-'''Moskva vürstiriik''' (''Княжество Московское'') oli osastisvürsti ja hiljem vürsti[[riik]], mis asutati oletatavasti [[1276]]. aastal ja eksisteeris sellisena aastani [[1340]], mil [[Semjon Uhke]] sai Moskva [[suurvürst]]iks ning riik muundus [[Moskva Suurvürstiriik|Moskva Suurvürstiriigiks]]. Moskva vürstiriik on Moskva Suurvürstiriigi eelkäija.
+'''Moskva vürstiriik''' (''Княжество Московское'') oli osastisvürsti ja hiljem vürsti[[riik]], mis asutati oletatavasti [[1276]]. aastal ja eksisteeris sellisena aastani [[1340]], mil [[Semjon Uhke]] sai Moskva [[suurvürst]]iks ning riik muundus [[Moskva Suurvürstiriik|Moskva Suurvürstiriigiks]].
 == Ajalugu ==
-Linna esmamainimese aastaks loetakse aastat [[1147]]<ref>[http://his95.narod.ru/doc00/mosk_1.htm Ipatjevi letopiss]</ref> ([[Bütsantsi ajaarvamise järgi|Baj]] 6655. aastal), kui [[Kiievi suurvürst]] [[Juri Dolgoruki]] pärast piirkonna vallutamist [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi vürstirii]]gilt, kutsus sinna oma venna {{kas|[[Severski]]}} vürsti [[Svjatoslav Vladimirovitš]]i kohtumisele, et tähistada nende poolt Moskva  ja [[Smolensk]]i piirkonnas läbiviidud edukat sõjakäiku. 1156. alustati [[Moskva jõgi|Moskva]] ja [[Neglinka|Neglinnaja jõ]]e ühinemiskohale ühele 7-st Moskva kõrgendikule [[Borovitski kõrgendik]]ule kindlustatud linnuse ehitamist, millest kujunes aja jooksul välja Moskva vürstide residents - [[Moskva Kreml]]. Vaatamata linnuse rajamisele ei omandanud Moskva asustatud punktina suurt tähendust ning oli vaid üks kindlustatud punktidest [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigis]], mida juhtisid suurvürsti asehaldurid.
+Linna asustuse esmamainimese aastaks loetakse aastat [[1147]]<ref>[http://his95.narod.ru/doc00/mosk_1.htm Ipatjevi letopiss]</ref> ([[Bütsantsi ajaarvamise järgi|Baj]] 6655. aastal), kui [[Kiievi suurvürst]] [[Juri Dolgoruki]] pärast piirkonna vallutamist [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi vürstirii]]gilt, kutsus sinna oma venna {{kas|[[Severski]]}} vürsti [[Svjatoslav Vladimirovitš]]i kohtumisele, et tähistada nende poolt Moskva  ja [[Smolensk]]i piirkonnas läbiviidud edukat sõjakäiku. 1156. alustati [[Moskva jõgi|Moskva]] ja [[Neglinka|Neglinnaja jõ]]e ühinemiskohale ühele 7-st Moskva kõrgendikule [[Borovitski kõrgendik]]ule kindlustatud linnuse ehitamist, millest kujunes aja jooksul välja Moskva vürstide residents - [[Moskva Kreml]]. Vaatamata linnuse rajamisele ei omandanud Moskva asustatud punktina suurt tähendust ning oli vaid üks kindlustatud punktidest [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigis]], mida juhtisid suurvürsti asehaldurid. Moskvat, kui haldusüksuse keskust on esmakordselt nimetatud 1276. aastal, kui see eraldati vaitsemiseks [[Daniil Aleksandrovitš]]ile, [[Aleksander Nevski|Aleksander Jaroslavitši]] pojale.
-{{vaata|Moskva}}
-Moskva vürstiriigi tähtsus tõusis alles pärast Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osalisvürstiriigi [[vürst]]i [[Daniil Aleksandrovitš]]i, [[Aleksander Nevski|Aleksander Jaroslavitši]] poja valitsemisajal (1263–1303), kui [[1277]]. aastal Kuldhordi khaan kinnitas [[Moskva vürst]]i õigusi vürstiriigi valitsemisele. [[Juri Danilovitš]]i (''Юрий Данилович Московский'') valitsemisajal (1303–1325), liitis Moskva vürstiriigiga [[14. sajand]]i algul pärast järglasteta onupoja [[Joann Dmitrevitš]]i surma ühe vanima ning suuremat tähtsust omava Põhja-Venemaa linna [[Perejaslavl-Zalessk]]i ja [[Perejaslavli vürstiriik|Perejaslavli vürstiriigi]], vallutas [[Rjazani vürstiriik|Rjazani vürstiriigilt]] [[Kolomna]], saavutades nii kogu kontrolli üle kogu [[Moskva jõgi|Moskva jõe]]. Daniili poeg [[Juri Danilovitš]] (Juri III Danilovitš) vallutas [[1303]]. aastal juba [[Smolenski vürstirii|Smolenski vürstiriigilt]] [[Možaisk]]i piirkonna. Aastatel 1304–1328 toimusid vürstiriigi laienemiseks vallutussõjad Moskva ja [[Tveri vürstiriik|Tveri vürstiriigi]] vahel, mida juhtisid algselt Juri Danilovitš ja pärast tema surma ta vend [[Joann Danilovitš]] ehk [[Ivan Kalita]]. Pärilussõja aluseks oli pärast [[Vladimiri suurvürst]]i [[Andrei Aleksandrovitš]]i surma mõlema osapoole taotlused  [[suurvürst]]i tiitlile, nii Moskva vürstiriigi vürsti Juri Danilovitši, kui ka tema onu tugeva [[Tveri vürst]]i Mihhail Jaroslavitši (''Михаил II Ярославович (Тверской)'') poolt, kellele pärilusjärgnevuse kohaselt, kui vanemale oleks pidanud minema suurvürsti tiitel. [[Kuldhord]]i khaan määras Vladimiri suurvürstiks Tveri Mihhail. [[1314]]. aastal sooritas Juri Danilovitš sõjakäigu [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] vastu ning sundis novgorodlasi tunnistama end vürstina, 1318. aastal diplomaatilisi vahendeid kasutades õnnestus tal saavutada poolehoid uue khaani juures Kuldhordis ja ning abielluda Kuldhordi khaanitütrega ning saavutada, ka enda tunnistamist 1319. aastal Kuldhordi poolt Vladimiri suurvürstina, suurvürstiriigi uus pealinn oli [[Vladimir]]i linnas. Pärast senise Moskva vürsti Juri Danilovitši nimetamist Vladimiri suurvürstiks, määras ta Moskva vürstiriigi valitsejaks oma venna [[Joann Danilovitš]]i ehk [[Ivan Kalita]], kuid pärast [[1325]]. aastal Daniili ja Tveri vürsti Mihhaili poja Dmitri Mihhailovitši vahel toimunud järjekordset võitlust, mille käigus Dmitri tappis Daniili, viis Joann Danilovitš [[1327]]. aastal läbi karistuseks sõjakäigu Tveri vürstiriigi maadel ning määrati [[1328]]. aastal ustavuse eest [[mongoli-tatari]] Kuldhordile ka [[Vladimir]]i suurvürstiks.
+Moskva vürstiriigi tähtsus tõusis alles pärast Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osalisvürstiriigi [[vürst]]i [[Daniil Aleksandrovitš]]i, [[Aleksander Nevski|Aleksander Jaroslavitši]] poja valitsemisajal (1263–1303), kui [[1277]]. aastal Kuldhordi khaan kinnitas [[Moskva vürst]]i õigusi vürstiriigi valitsemisele. [[Juri Danilovitš]]i (''Юрий Данилович Московский'') valitsemisajal (1303–1325), liitis Moskva vürstiriigiga [[14. sajand]]i algul pärast järglasteta onupoja [[Joann Dmitrevitš]]i surma ühe vanima ning suuremat tähtsust omava Põhja-Venemaa linna [[Pereslavl-Zalesski]] ja [[Perejaslavli vürstiriik|Perejaslavli vürstiriigi]], vallutas [[Rjazani vürstiriik|Rjazani vürstiriigilt]] [[Kolomna]], saavutades nii kogu kontrolli üle kogu [[Moskva jõgi|Moskva jõe]]. Daniili poeg [[Juri Danilovitš]] (Juri III Danilovitš) vallutas [[1303]]. aastal juba [[Smolenski vürstirii|Smolenski vürstiriigilt]] [[Možaisk]]i piirkonna.
-Uue suurvürstiriigi ([[Moskva suurvürstiriik]]) pealinnaks määras [[Ivan I]] [[Moskva]] linna, samuti sai ka [[Vene Õigeusu Kirik]]u  [[metropoliit|metropoliidi]] asukohaks [[Vladimir]]i linna asemel [[Moskva]].
+Aastatel 1304–1328 toimusid vürstiriigi laienemiseks vallutussõjad Moskva ja [[Tveri vürstiriik|Tveri vürstiriigi]] vahel, mida juhtisid algselt Juri Danilovitš ja pärast tema surma ta vend [[Joann Danilovitš]] ehk [[Ivan Kalita]]. Pärilussõja aluseks oli pärast [[Vladimiri suurvürst]]i [[Andrei Aleksandrovitš]]i surma mõlema osapoole taotlused  [[suurvürst]]i tiitlile, nii Moskva vürstiriigi vürsti Juri Danilovitši, kui ka tema onu tugeva [[Tveri vürst]]i Mihhail Jaroslavitši (''Михаил II Ярославович (Тверской)'') poolt, kellele pärilusjärgnevuse kohaselt, kui vanemale oleks pidanud minema suurvürsti tiitel. [[Kuldhord]]i khaan määras Vladimiri suurvürstiks Tveri Mihhail. [[1314]]. aastal sooritas Juri Danilovitš sõjakäigu [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] vastu ning sundis novgorodlasi tunnistama end vürstina, 1318. aastal diplomaatilisi vahendeid kasutades õnnestus tal saavutada poolehoid uue khaani juures Kuldhordis ja ning abielluda Kuldhordi khaani [[Uzbek-khaan]]i õega ning saavutada, ka enda tunnistamist 1319. aastal Kuldhordi poolt Vladimiri suurvürstina, suurvürstiriigi uus pealinn oli [[Vladimir]]i linnas.
+Pärast senise Moskva vürsti Juri Danilovitši nimetamist Vladimiri suurvürstiks, määras [[Kuldhord]]i [[Kuldhordi khaan|khaan]] (1312–1342), [[Uzbek-khaan]], Moskva vürstiriigi valitsejaks tema venna [[Joann Danilovitš]]i ehk [[Ivan Kalita]]. Pärast [[1325]]. aastal Daniili ja Tveri vürsti Mihhaili poja Dmitri Mihhailovitši vahel toimunud järjekordset võitlust, mille käigus Dmitri tappis Daniili, viis Joann Danilovitš [[1327]]. aastal läbi karistuseks sõjakäigu Tveri vürstiriigi maadel ning määrati [[1328]]. aastal ustavuse eest [[mongoli-tatari]] Kuldhordile ka [[Vladimir]]i suurvürstiks.
+Uue suurvürstiriigi ([[Moskva suurvürstiriik]]) pealinnaks määras [[Ivan I]] [[Moskva]] linna, samuti sai ka [[Vene Õigeusu Kirik]]u  [[metropoliit|metropoliidi]] asukohaks [[Vladimir]]i linna asemel [[Moskva]], kui metropoliit [[Pjotr (Kiievi metropoliit)|Pjotr]] viis [[1326]]. aastal [[Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit|Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidi]] [[residents]]i lõplikult üle [[Moskva suurvürstiriik]]i, [[Moskva suurvürst]]i kaitse alla..
+===Moskva vürstiriigi vürstid ja valitsejad===
 [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürsti]] poolt määratud asevalitsejad (1212–1363).
 *umbes 1212–1217, Vladimir Vsevolodovitš
 *1237–1238, Vladimir Jurjevitš
 *[[1238]]. aastal toimus mongolite [[Kuldhord]]i rüüsteretked [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik]]i;
-*1238–1246, Jaroslav Vsevolodovitš ();
+*1238–1246, Jaroslav Vsevolodovitš;
 *1246–1248, Mihhail Jaroslavitš (''Михаил Ярославич Хоробрит'')
+---
-===Moskva vürstiriigi vürstid ja valitsejad===
-*1263–1303, [[Daniil Aleksandrovitš]]i, [[Moskva vürst]]
+*1263–1303, [[Daniil Aleksandrovitš]] [[Vladimiri suurvürst]]i [[Aleksander Nevski|Aleksander Jaroslavitši]] poeg, [[Moskva vürst]]
 *1303–1325, [[Juri Danilovitš]], Moskva vürst
-*1325–1340, [[Ivan Kalita]], Moskva vürst ja alates [[1328]]. aastast [[Moskva suurvürst]]
+*1325–1340, [[Ivan Kalita]], Moskva vürst ja alates [[1328]]. aastast [[Moskva suurvürstiriik|Moskva]] [[Moskva suurvürst|suurvürst]].
+{{algus}}
+{{eelnev-järgnev|eelnev=||nimi=[[Moskva vürstiriik]]|aeg=|järgnev=[[Moskva suurvürstiriik]]}}
-== Vaata ka ==
+{{lõpp}}
-*[[Moskoviidid]]
-*[[Moskva Suurvürstiriik]]
-*[[Moskva Tsaaririik]]
 ==Viited==