Lahkamine: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: ''''Lahkamine''' on surmajärgne kirurgiline laiba uuring. Inimese lahkamist võib läbi viia arst-patoloog. Lahkamise eesmärgiks on surma põhjuse tä...' |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
''' |
'''Lahang''' ehk '''autopsia''' ehk '''obduktsioon''' (ka '''lahkamine''') (''obductio, autopsia'') on [[loomad]]e [[kehaelund]]ite surmajärgne [[kirurgia|kirurgiline]] [[laip|laiba]] uuring.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]", 395:2004.</ref> |
||
Lahang on soovitav läbi viia teatud kindla ajaperioodi jooskul peale indiviidi surma. |
|||
| ⚫ | |||
Eristatakse [[kliiniline lahang|kliinilist]] (surmapõhjuse ja surmaga lõppenud haiguse korral) ja [[kohtumedistsiiniline lahang|kohtumedistsiinilist lahangut]] (kui surmaga võidakse seostada [[kuritegu]], [[õnnetus]]t, [[enesetapp]]u, [[mürgistus]]t, [[kutsehaigus]]t või [[ravimenetlus]]t jt). |
|||
Lahkamist tehakse ka surnud loomadel, seda teeb tavaliselt [[veterinaar]]. |
|||
== Inimese lahang == |
|||
| ⚫ | |||
Lahkamist kasutatakse laialdaselt [[kohtumeditsiin]]is. |
|||
== Loomade lahang == |
|||
Loomulikul teel, haiguse või ka õnnetusjuhtumi tagajärjel surnud loomade languid teeb tavaliselt [[veterinaar]]. |
|||
=== Hiire lahang === |
|||
{{Vaata|Korjus}} |
|||
Surnud hiire lahang peab toimuma võimalikult kiiresti peale hiire surma (erinevad põhjused ja kohad ning temperatuurid). |
|||
Hiire surnukehas hakkavad [[surmajärgne autolüüs|surmajärgse autolüüsi]] protsessid toimuma üsna kiiresti peale [[koolnukangestus]]e kadumist. Lühikese ajaperioodi jooksul lüüsuvad mitmed elundid (omas tempos), alustades siseelunditest, lüüsuvad neerupealised, seedekulgla katteepiteel ja luuüdi, maks, põrn ja neerud, järgnevad süda, skeletilihased, sidekude, nahk ja luud.<ref>[http://www.pathbase.net/Necropsy_of_the_Mouse/index.php?file=Chapter_1.html Chapter 1Introduction 1. General], veebiversioon (vaadatud 19.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> |
|||
==Vaata ka== |
|||
*[[anatoomia]] |
|||
*[[digitaalne lahang]] |
|||
==Viited== |
|||
{{viited}} |
|||
==Veebikirjandus== |
|||
* Urmas Oja, Siim Lõvi, [http://forte.delfi.ee/news/teadus/video-digi-lahkamine-loob-inimesest-taiusliku-mudeli-keha-kordagi-loikamata?id=58247182 VIDEO: Digi-lahkamine loob inimesest täiusliku mudeli, keha kordagi lõikamata!], 22. september 2011, veebiversioon (vaadatud 19.12.2014.a.) |
|||
* TARMO ÕUEMAA, [http://www.laanlane.ee/article/emahundi-lahkamine-n%C3%A4itas-et-l%C3%A4%C3%A4nemaal-elab-veel-4-5-koerhunti Emahundi lahkamine näitas, et Läänemaal elab veel 4-5 koerhunti], 7. MÄRTSIL 2014, veebiversioon (vaadatud 19.12.2014.a.) |
|||
[[Kategooria:Meditsiin]] |
|||
[[Kategooria:Kirurgia]] |
[[Kategooria:Kirurgia]] |
||
[[Kategooria:Surm]] |
[[Kategooria:Surm]] |
||
Redaktsioon: 19. detsember 2014, kell 18:00
Lahang ehk autopsia ehk obduktsioon (ka lahkamine) (obductio, autopsia) on loomade kehaelundite surmajärgne kirurgiline laiba uuring.[1]
Lahang on soovitav läbi viia teatud kindla ajaperioodi jooskul peale indiviidi surma.
Eristatakse kliinilist (surmapõhjuse ja surmaga lõppenud haiguse korral) ja kohtumedistsiinilist lahangut (kui surmaga võidakse seostada kuritegu, õnnetust, enesetappu, mürgistust, kutsehaigust või ravimenetlust jt).
Inimese lahang
Surnud inimese kehaelundite uuringuid võib läbi viia arst-patoloog. Lahkamise eesmärgiks on käesoleval ajal peamiselt surma põhjuse täpsem välja selgitamine.
Lahkamist kasutatakse laialdaselt kohtumeditsiinis.
Loomade lahang
Loomulikul teel, haiguse või ka õnnetusjuhtumi tagajärjel surnud loomade languid teeb tavaliselt veterinaar.
Hiire lahang
Pikemalt artiklis Korjus
Surnud hiire lahang peab toimuma võimalikult kiiresti peale hiire surma (erinevad põhjused ja kohad ning temperatuurid).
Hiire surnukehas hakkavad surmajärgse autolüüsi protsessid toimuma üsna kiiresti peale koolnukangestuse kadumist. Lühikese ajaperioodi jooksul lüüsuvad mitmed elundid (omas tempos), alustades siseelunditest, lüüsuvad neerupealised, seedekulgla katteepiteel ja luuüdi, maks, põrn ja neerud, järgnevad süda, skeletilihased, sidekude, nahk ja luud.[2]
Vaata ka
Viited
- ↑ "Meditsiinisõnastik", 395:2004.
- ↑ Chapter 1Introduction 1. General, veebiversioon (vaadatud 19.12.2014.a.)(inglise keeles)
Veebikirjandus
- Urmas Oja, Siim Lõvi, VIDEO: Digi-lahkamine loob inimesest täiusliku mudeli, keha kordagi lõikamata!, 22. september 2011, veebiversioon (vaadatud 19.12.2014.a.)
- TARMO ÕUEMAA, Emahundi lahkamine näitas, et Läänemaal elab veel 4-5 koerhunti, 7. MÄRTSIL 2014, veebiversioon (vaadatud 19.12.2014.a.)