AIDS: erinevus redaktsioonide vahel
| 40. rida: | 40. rida: | ||
{{commons|Category:HIV|Kategooria:HIV}} |
{{commons|Category:HIV|Kategooria:HIV}} |
||
* [http://www.aids.ee MTÜ AIDSi tugikeskus] |
* [http://www.aids.ee MTÜ AIDSi tugikeskus] |
||
* [http://www.sm.ee/ |
* [http://www.sm.ee/et/tervislik-eluviis#HIV%20ja%20AIDS HIV ja AIDS - sotsiaalministeeriumi info ja programmid] |
||
* [http://ec.europa.eu/health-eu/health_problems/hiv-aids/index_et.htm AIDSi ennetamine Euroopa Liidus] |
* [http://ec.europa.eu/health-eu/health_problems/hiv-aids/index_et.htm AIDSi ennetamine Euroopa Liidus] |
||
* [http://www.aidsmap.org Aidsmap] |
* [http://www.aidsmap.org Aidsmap] |
||
Redaktsioon: 6. detsember 2014, kell 14:10
| Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom | |
|---|---|
| Syndroma Immunodefectus Acquisiti | |
 | |
|
Punane lint sümboliseerib solidaarsust HIV-positiivsete inimestega. | |
| Klassifikatsioon ja välisallikad | |
| RHK-10 | BB.24 |
| RHK-9 | 042 |
| DiseasesDB | 5938 |
| MedlinePlus | 000594 |
| eMedicine | emerg/253 |
| MeSH | D000163 |
AIDS ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (OIPS) on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptoomide ja infektsioonide kogum, mida põhjustab HI-viiruse nakkus ja millele on iseloomulikud oportunistlikud infektsioonid ja kasvajad.
Nimetus
AIDS on inglise keelne lühend Acquired immunodeficiency syndrome või Acquired immunodeficiency syndrome.
Termis AIDS võeti kasutusele 1982. aastal.
Ajalugu
AIDSi laialdasem levik sai alguse 1920. aastatel Kongo Demokraatlikus Vabariigis (tollal Belgia Kongo). Pärast riigi iseseisvumist 1960. aastal ja kaasnenud kultuurilisi muutusi levis viirus kiiresti ülejäänud Lõuna-Aafrika riikidesse. Esimene nakatamisjuhtum registreeriti alles 1981. aastal ja HI-viirus isoleeriti 1983. aastal.[1]
Oportunistlikud mükoosid
AIDSihaigetel esinevad sagedasti oportunistlikud mükoosid: suu ja neelu soor, söögitoru kandidiaas (põhjustateks Candida sp.), dermatofütoosid (Trichophyton liigid, Epidermopythin floccosum), pneumotsüstis-pneumoonia (Pneumocystis jiroveci), kopsukrüptokokoos, peaajukrüptokokoos, nahakrüptokokoos (Cryptococcus neoformans), süsteemne histoplasmoos (Histoplasma capsulatum), mikrosporidioos (Enterocytozoon bieneusi), kopsuaspergilloos (Aspergillus fumigatus) jt.[2]
Vaata ka
Viited
- ↑ "AIDS-i pandeemia taga on täiuslik torm" ERR Teadus, 3. oktoober 2014
- ↑ Raivo Masso, Anu Saag, Marika Masso, "Inimese parasitoloogia. Ainuraksed ja hulkraksed parasiidid", Õppevahend arstiteaduskonna üliõpilastele, Tartu Ülikool Üld- ja molekulaarpatoloogia instituut, Tartu, lk 100, 2008
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kategooria:HIV |
- MTÜ AIDSi tugikeskus
- HIV ja AIDS - sotsiaalministeeriumi info ja programmid
- AIDSi ennetamine Euroopa Liidus
- Aidsmap
- HIV infections in Estonia five times European average
- HIV InSite
- Estonia and the Global Fund to Fight AIDS, Tuberculosis and Malaria
- Aids-tukikeskus
- Women, Children, and HIV
- Tavares Marques MA, Alves V, Duque V, Botelho MF., Deep lung--cellular reaction to HIV., Rev Port Pneumol. märts-aprill 2007 ;13(2):175-212., veebiversioon (vaadatud 14.11.2014)(inglise keeles)