AIDS: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
45. rida: 45. rida:
* [http://pinknews.co.uk/news/articles/2005-6155.html HIV infections in Estonia five times European average]
* [http://pinknews.co.uk/news/articles/2005-6155.html HIV infections in Estonia five times European average]
* [http://hivinsite.ucsf.edu HIV InSite]
* [http://hivinsite.ucsf.edu HIV InSite]
* [http://www.theglobalfund.org/programs/countrysite.aspx?lang=en&countryid=EST Estonia and the Global Fund to Fight AIDS, Tuberculosis and Malaria]
* [http://portfolio.theglobalfund.org/en/Country/Index/EST Estonia and the Global Fund to Fight AIDS, Tuberculosis and Malaria]
* [http://www.aidstukikeskus.fi/sivut/ Aids-tukikeskus]
* [http://www.aidstukikeskus.fi/sivut/ Aids-tukikeskus]
* [http://womenchildrenhiv.org Women, Children, and HIV]
* [http://womenchildrenhiv.org Women, Children, and HIV]

Redaktsioon: 6. detsember 2014, kell 14:07

Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom
Syndroma Immunodefectus Acquisiti
Punane lint sümboliseerib solidaarsust HIV-positiivsete inimestega.
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10 BB.24
RHK-9 042
DiseasesDB 5938
MedlinePlus 000594
eMedicine emerg/253
MeSH D000163

AIDS ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (OIPS) on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptoomide ja infektsioonide kogum, mida põhjustab HI-viiruse nakkus ja millele on iseloomulikud oportunistlikud infektsioonid ja kasvajad.

Nimetus

AIDS on inglise keelne lühend Acquired immunodeficiency syndrome või Acquired immunodeficiency syndrome.

Termis AIDS võeti kasutusele 1982. aastal.

Ajalugu

AIDSi laialdasem levik sai alguse 1920. aastatel Kongo Demokraatlikus Vabariigis (tollal Belgia Kongo). Pärast riigi iseseisvumist 1960. aastal ja kaasnenud kultuurilisi muutusi levis viirus kiiresti ülejäänud Lõuna-Aafrika riikidesse. Esimene nakatamisjuhtum registreeriti alles 1981. aastal ja HI-viirus isoleeriti 1983. aastal.[1]

Oportunistlikud mükoosid

AIDSihaigetel esinevad sagedasti oportunistlikud mükoosid: suu ja neelu soor, söögitoru kandidiaas (põhjustateks Candida sp.), dermatofütoosid (Trichophyton liigid, Epidermopythin floccosum), pneumotsüstis-pneumoonia (Pneumocystis jiroveci), kopsukrüptokokoos, peaajukrüptokokoos, nahakrüptokokoos (Cryptococcus neoformans), süsteemne histoplasmoos (Histoplasma capsulatum), mikrosporidioos (Enterocytozoon bieneusi), kopsuaspergilloos (Aspergillus fumigatus) jt.[2]

Vaata ka

Viited

  1. "AIDS-i pandeemia taga on täiuslik torm" ERR Teadus, 3. oktoober 2014
  2. Raivo Masso, Anu Saag, Marika Masso, "Inimese parasitoloogia. Ainuraksed ja hulkraksed parasiidid", Õppevahend arstiteaduskonna üliõpilastele, Tartu Ülikool Üld- ja molekulaarpatoloogia instituut, Tartu, lk 100, 2008

Välislingid