Karusnahk: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
| 10. rida: | 10. rida: | ||
Prantsusmaa seadusandlus astus sammu arengus edasi - nüüd tunnistatakse loomi seaduse silmis kui tundevõimelisi elusolendeid, mitte asju ning loomadel ei ole enam sama staatus, mis näiteks mööblil. |
Prantsusmaa seadusandlus astus sammu arengus edasi - nüüd tunnistatakse loomi seaduse silmis kui tundevõimelisi elusolendeid, mitte asju ning loomadel ei ole enam sama staatus, mis näiteks mööblil. |
||
Eestis ei ole karusnahk vajalik |
|||
Prantsusmaa seadusandlus astus sammu arengus edasi - nüüd tunnistatakse loomi seaduse silmis kui tundevõimelisi elusolendeid, mitte asju ning loomadel ei ole enam sama staatus, mis näiteks mööblil. |
|||
Redaktsioon: 4. november 2014, kell 22:21
Karusnahk on rikkaliku karvastikuga pargitav nahk.
Kasutatakse rõivaste, tarbe- ning dekoratiivesemete, samuti taksidermias loomamulaažide (topiste) valmistamiseks. Saadakse küttimise või karusloomakasvatuse ning parkimise lõpp-produktina.
Juba renessansiajastust peale märkis karusnahk prestiiži ja valge hermeliin oli lubatud vaid kuninglikule soole.[1]
Karusnahast valmistatud müts muutus 19. sajandi teisel poolel eestlaste seisuslikuks peakatteks.[1] Kerjus või kehvik karusnahkset mütsi ei kandnud, samuti mitte käsitööline, kelle riietust täiendas nokamüts. [1]Dekoratiivne rebase- või mägranahast müts kuulus tavaliselt taluperemehele, tähistades elus edasijõudnud meest. [1]
Prantsusmaa seadusandlus astus sammu arengus edasi - nüüd tunnistatakse loomi seaduse silmis kui tundevõimelisi elusolendeid, mitte asju ning loomadel ei ole enam sama staatus, mis näiteks mööblil.
Eestis ei ole karusnahk vajalik