Albert Repson: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
viki+toim
P Valikulised grammatikaparandused.
1. rida: 1. rida:
'''Albert Repson''' (''Альберт Густавович Репсон''; [[4. november]] [[1921]]; Moloma küla, praegu [[Oparino rajoon]], [[Kirovi oblast]], [[Venemaa]] - [[22. august]] [[1995]]<ref name="kalm_EE"/> [[Tallinn]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelane ja [[Eesti NSV]] tööstustegelane.
'''Albert Repson''' (''Альберт Густавович Репсон''; [[4. november]] [[1921]]; Moloma küla, praegu [[Oparino rajoon]], [[Kirovi oblast]], [[Venemaa]] – [[22. august]] [[1995]]<ref name="kalm_EE"/> [[Tallinn]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelane ja [[Eesti NSV]] tööstustegelane.


Albert Repson kasvas [[Krasnodar|Krasnodaris]] [[Novo-Estonka]] külas, kus lõpetas külakooli, peale mida õppis kaks aastat [[Armavir]]i Keemia-tehnoloogia Tehnikumis. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] alguses 1941. aastal mobiliseeriti [[Punaarmee|Punaarmeese]], kuid suunati [[tööpataljon]]idesse. Osales kaitseehitiste rajamisel [[Ukraina NSV]]-s [[Rivne oblast]]is ja Põhja-Kaukaasias.
Albert Repson kasvas [[Krasnodar|Krasnodaris]] [[Novo-Estonka]] külas, kus lõpetas külakooli, seejärel õppis kaks aastat [[Armavir]]i Keemia-tehnoloogia Tehnikumis. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] alguses 1941. aastal mobiliseeriti [[Punaarmee|Punaarmeesse]], kuid suunati [[tööpataljon]]idesse. Osales kaitseehitiste rajamisel [[Ukraina NSV]]-s [[Rivne oblast]]is ja Põhja-Kaukaasias.


1942. saadeti formeeritavasse [[8. Eesti Laskurkorpus|Eesti korpusesse]]. 1943 lõpetas [[Podolski Jalaväekool]]i ning sai [[Leitnant|leitnandi]] auastme. Juhtis jalaväeroodu, mis osales praeguse [[Pihkva oblast|Pihkva]] ja [[Leningradi oblast|Leningradi oblasti]] vallutamises Saksa vägede käest.
1942. saadeti formeeritavasse [[8. Eesti Laskurkorpus|Eesti korpusesse]]. 1943 lõpetas [[Podolski Jalaväekool]]i ja sai [[Leitnant|leitnandi]] auastme. Juhtis jalaväeroodu, mis osales praeguse [[Pihkva oblast|Pihkva]] ja [[Leningradi oblast|Leningradi oblasti]] vallutamises Saksa vägede käest.


[[925. Laskurpolk|925.Laskurpolgu]] Repsoni rood osales Laskurkorpuse koosseisus [[29. september|29. septembril|]] [[1944]]. aastal [[Suure Väina dessant|Suure Väina dessandis]] [[Muhu]] saarele.
[[925. Laskurpolk|925. Laskurpolgu]] Repsoni rood osales Laskurkorpuse koosseisus [[29. september|29. septembril|]] [[1944]] [[Suure Väina dessant|Suure Väina dessandis]] [[Muhu]] saarele.


Nõukogude Liidu kangelase esitlemistaotluses oli toodud teenetena: {{Tsitaat|"Selles lahingus leitnant Repson sai haavata mõlemast käest, kuid ei rääkinud sellest kellelegi. Oma elu hoidmata, viis ta rühma julgele rünnakule vaenlase vastu platstardi laiendamiseks. Sellel ajal võttis vaenlane ette vasturünnaku ülekaalukate jõududega. Kangelasohvitser, minnes ise kõige ees, tõstis üles roodu, oskusliku tulega ja manöövriga paiskas vaenlase tagasi paanilisse taganemisse. Leitnant Repson jäi rivvi kuni lahingu lõpuni ja oli nõus evakuatsiooniga alles pärast roodukomandöri käsklust. Oma kangelasliku teoga kindlustas ta dessandi maandumise ja saare täieliku vabastamise"||}}
Nõukogude Liidu kangelase esitlemistaotluses oli toodud teenetena: {{Tsitaat|"Selles lahingus leitnant Repson sai haavata mõlemast käest, kuid ei rääkinud sellest kellelegi. Oma elu hoidmata, viis ta rühma julgele rünnakule vaenlase vastu platstardi laiendamiseks. Sellel ajal võttis vaenlane ette vasturünnaku ülekaalukate jõududega. Kangelasohvitser, minnes ise kõige ees, tõstis üles roodu, oskusliku tulega ja manöövriga paiskas vaenlase tagasi paanilisse taganemisse. Leitnant Repson jäi rivvi kuni lahingu lõpuni ja oli nõus evakuatsiooniga alles pärast roodukomandöri käsklust. Oma kangelasliku teoga kindlustas ta dessandi maandumise ja saare täieliku vabastamise"||}}


[[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i otsusega [[24. märts|24. märtsist]] [[1945]], ülemjuhatuse ülesannete eeskujuliku täitmise ja väljanäidatud mehisuse ning kangelaslikkuse eest võitluses saksa-fašistlike röövvallutajatega omistati leitnant Albert Repsonile Nõukogude Liidu kangelase nimetus ning [[Lenini orden]] ja [[Kuldtähe medal]] nr. 4555.
[[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i otsusega [[24. märts|24. märtsist]] [[1945]], ülemjuhatuse ülesannete eeskujuliku täitmise ja ülesnäidatud mehisuse ning kangelaslikkuse eest võitluses saksa-fašistlike röövvallutajatega omistati leitnant Albert Repsonile Nõukogude Liidu kangelase nimetus, [[Lenini orden]] ja [[Kuldtähe medal]] nr 4555.


Peale ravi osales veel [[Kuramaa lahing]]utes. 1945. aastal astus [[NLKP]]-sse.
Pärast ravi osales veel [[Kuramaa lahing]]utes. 1945. aastal astus [[NLKP]]-sse.


* 1949 lõpetas [[EKP Vabariiklik Parteikool|EKP Vabariikliku Parteikooli]]
* 1949 lõpetas [[EKP Vabariiklik Parteikool|EKP Vabariikliku Parteikooli]]
* 1960 lõpetas Kuibõševi-nimelise Moskva Ehitusinseneride Instituudi
* 1960 lõpetas Kuibõševi-nimelise Moskva Ehitusinseneride Instituudi
* Töötas 1955-1960 [[Kunda Tsemenditehas]]e direktorina
* Aastatel 1955–1960 oli [[Kunda Tsemenditehas]]e direktor
* Töötas 1960-ndast aastast [[Tallinna Ehituskeraamika Tehas]]e direktorina
* Alates 1960. aastast oli [[Tallinna Ehituskeraamika Tehas]]e direktor


== Autasud ==
== Autasud ==

Redaktsioon: 19. september 2014, kell 16:26

Albert Repson (Альберт Густавович Репсон; 4. november 1921; Moloma küla, praegu Oparino rajoon, Kirovi oblast, Venemaa – 22. august 1995[1] Tallinn) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane ja Eesti NSV tööstustegelane.

Albert Repson kasvas Krasnodaris Novo-Estonka külas, kus lõpetas külakooli, seejärel õppis kaks aastat Armaviri Keemia-tehnoloogia Tehnikumis. Teise maailmasõja Nõukogude-Saksa sõja alguses 1941. aastal mobiliseeriti Punaarmeesse, kuid suunati tööpataljonidesse. Osales kaitseehitiste rajamisel Ukraina NSV-s Rivne oblastis ja Põhja-Kaukaasias.

1942. saadeti formeeritavasse Eesti korpusesse. 1943 lõpetas Podolski Jalaväekooli ja sai leitnandi auastme. Juhtis jalaväeroodu, mis osales praeguse Pihkva ja Leningradi oblasti vallutamises Saksa vägede käest.

925. Laskurpolgu Repsoni rood osales Laskurkorpuse koosseisus 29. septembril| 1944 Suure Väina dessandis Muhu saarele.

Nõukogude Liidu kangelase esitlemistaotluses oli toodud teenetena:

„"Selles lahingus leitnant Repson sai haavata mõlemast käest, kuid ei rääkinud sellest kellelegi. Oma elu hoidmata, viis ta rühma julgele rünnakule vaenlase vastu platstardi laiendamiseks. Sellel ajal võttis vaenlane ette vasturünnaku ülekaalukate jõududega. Kangelasohvitser, minnes ise kõige ees, tõstis üles roodu, oskusliku tulega ja manöövriga paiskas vaenlase tagasi paanilisse taganemisse. Leitnant Repson jäi rivvi kuni lahingu lõpuni ja oli nõus evakuatsiooniga alles pärast roodukomandöri käsklust. Oma kangelasliku teoga kindlustas ta dessandi maandumise ja saare täieliku vabastamise"“

NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega 24. märtsist 1945, ülemjuhatuse ülesannete eeskujuliku täitmise ja ülesnäidatud mehisuse ning kangelaslikkuse eest võitluses saksa-fašistlike röövvallutajatega omistati leitnant Albert Repsonile Nõukogude Liidu kangelase nimetus, Lenini orden ja Kuldtähe medal nr 4555.

Pärast ravi osales veel Kuramaa lahingutes. 1945. aastal astus NLKP-sse.

Autasud

Viited

  1. ↑ Tallinna Metsakalmistu register: Repson, Albert
  2. ↑ Tallinna linna koduleht: aukodanikud

Välislingid

Репсон Альберт Густавович

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Albert_Repson&oldid=3993236"