Järvakandi: erinevus redaktsioonide vahel
Lisatud peatükk "Valla ajalugu", allikaks on Eesti omavalitsuste taskuentsüklopeedia |
|||
| 24. rida: | 24. rida: | ||
asutas Järvakandi klaasikoja ning hakati tootma klaaspurke.<ref>[http://www.arileht.ee./index.php?majandus=383307 Kristiina Viiron: Klaasimullist sünnivad Järvakandis vaasid ja luiged] Ärileht, 25. aprill 2007</ref> |
asutas Järvakandi klaasikoja ning hakati tootma klaaspurke.<ref>[http://www.arileht.ee./index.php?majandus=383307 Kristiina Viiron: Klaasimullist sünnivad Järvakandis vaasid ja luiged] Ärileht, 25. aprill 2007</ref> |
||
Tänapäeval toodetakse [[Järvakandi Klaas]]is 50 ml kuni 3600 ml klaastaarat. |
Tänapäeval toodetakse [[Järvakandi Klaas]]is 50 ml kuni 3600 ml klaastaarat. |
||
== Valla ajalugu == |
|||
Esmakordselt mainiti ''Jerwencato'' küla 1460. aastal. 1485. aastal asus siin samanimeline mõis. 1879. aastal sõlmis tolleaegne Järvakandi mõisa omanik von Taube Tudu pudelivabriku rentniku Johannes Rungega lepingu mõisast 12 kilomeetri kaugusel asuva Vihanu kõrtsi ja ''Reichenau'' kõrvalmõisa maadele klaasivabriku ehitamiseks. Isakõnnu küla maadele tekkis töölisasula. Mõisa järgi nimetati klaasivabrik ja töölisasula Järvakandiks. |
|||
Kui 1920. aastatel ehitati siia uus klaasivabrik, kujunes Järvakandist Eesti klaasitööstuse keskus. 1945. aastal sai Järvakandi töölisasulast alev. |
|||
21. novembril 1991 sai alev alevvalla staatuse. |
|||
1. veebruaril 1999 kinnitati Järvakandi alevvalla vapp: hõbedasel kilbil sinine sarikas ja punase leegiga sinine karikas. |
|||
Vapipildiga ristkülikukujuline lipp kinnitati vapiga samal päeval. |
|||
Tõnu Kuke kujundatud vapil sümboliseerivad esitatud kujundid ja värvid klaasitööstust. Hõbedane kilp tähistab tahvelklaasi ja klaasi valmistamiseks kasutatavat valget liiva. Karikas viitab erinevatele klaasist toodetele. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 12. märts 2014, kell 15:08
|
See artikkel räägib praegusest alevvallast; 1939. aastal moodustatud valla kohta vaata artiklit Järvakandi vald (1939), veel varasema valla kohta vaata artiklit Järvakandi vald (Rapla kihelkond), mõisa kohta vaata artiklit Järvakandi mõis. |
| Järvakandi vald | |
|---|---|
|
| |
| Pindala | 4,83 km² |
| Elanikke | 1273 (31.12.2011) |
|
| |
| EHAK-i kood |
2346[1]  |
| Koordinaadid | 58° 47′ N, 24° 49′ E |
  | |
 | |
Järvakandi on alev ja kohalik omavalitsus – alevvald – Rapla maakonnas. Alev ja vald on territooriumilt ja elanike arvult kokkulangevad – samased.
Järvakandis toimub alates 2005. aastast iga-aastane muusikafestival Rabarock.
Klaas
Klaasitootmine Järvakandis sai soodsa tooraine, liiva, läheduse tõttu alguse 1879. aastal kui Otto von Taube asutas Järvakandi klaasikoja ning hakati tootma klaaspurke.[2] Tänapäeval toodetakse Järvakandi Klaasis 50 ml kuni 3600 ml klaastaarat.
Valla ajalugu
Esmakordselt mainiti Jerwencato küla 1460. aastal. 1485. aastal asus siin samanimeline mõis. 1879. aastal sõlmis tolleaegne Järvakandi mõisa omanik von Taube Tudu pudelivabriku rentniku Johannes Rungega lepingu mõisast 12 kilomeetri kaugusel asuva Vihanu kõrtsi ja Reichenau kõrvalmõisa maadele klaasivabriku ehitamiseks. Isakõnnu küla maadele tekkis töölisasula. Mõisa järgi nimetati klaasivabrik ja töölisasula Järvakandiks.
Kui 1920. aastatel ehitati siia uus klaasivabrik, kujunes Järvakandist Eesti klaasitööstuse keskus. 1945. aastal sai Järvakandi töölisasulast alev.
21. novembril 1991 sai alev alevvalla staatuse.
1. veebruaril 1999 kinnitati Järvakandi alevvalla vapp: hõbedasel kilbil sinine sarikas ja punase leegiga sinine karikas.
Vapipildiga ristkülikukujuline lipp kinnitati vapiga samal päeval.
Tõnu Kuke kujundatud vapil sümboliseerivad esitatud kujundid ja värvid klaasitööstust. Hõbedane kilp tähistab tahvelklaasi ja klaasi valmistamiseks kasutatavat valget liiva. Karikas viitab erinevatele klaasist toodetele.
Vaata ka
- Järvakandi tänavate loend
- Järvakandi gümnaasium
- Järvakandi Klaasimuuseum
- Järvakandi Aleviraamatukogu
Viited
Välislingid
- Vallavalitsuse koduleht
- Järvakandi vallas avati renoveeritud rahvamaja, err.ee, 11. oktoober 2009
