Dino Buzzati: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: ''''Dino Buzzati''' (16. oktoober 1906 – 28. jaanuar 1972) oli Itaalia romaani- ja novellikirjanik, kunstnik ja poeet ning ka ajalehe ''Corriere della Sera''...' |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 7. märts 2014, kell 00:36
Dino Buzzati (16. oktoober 1906 – 28. jaanuar 1972) oli Itaalia romaani- ja novellikirjanik, kunstnik ja poeet ning ka ajalehe Corriere della Sera ajakirjanik. Tema kuulsaim teos on romaan Il deserto dei Tartari (eesti keeles "Tatarlaste kõrb"). Tema tegelik nimi oli Dino Buzzati-Traverso. Buzzatit on mõjutanud sellised kirjanikud nagu Albert Camus ja Jean-Paul Sartre.
Elu
Buzzati sündis Itaalia linna Belluno San Pellegrino linnaosas, oma perekonna villas. Buzzati veterinaarist ema oli päritolult veneetslanna ning tema isa, kes oli ametilt rahvusvahelise õiguse professor, oli pärit põlisest Belluno perekonnast. Buzzati sündis oma vanemate neljast lapsest teisena ning üks tema vendadest oli tuntud Itaalia geneetik Adriano Buzzati-Traverso. Aastal 1924 astus ta Milano Ülikooli õigusteaduskonda, kus tema isa oli kunagi õpetanud. Olles oma juuraõpinguid lõpetamas, palgati ta 22 aasta vanuselt Milano ajalehe Corriere della Sera poolt ning sinna jäi ta tööle oma surmani. Ta alustas seal tööd korrektuuri osakonnas ning töötas hiljem reporteri, erikorrespondendi, esseisti, toimetaja ja kunstikriitikuna. Tihti on öeldud, et tema ajakirjanduslik taust mõjutas tema kirjutisi, andes isegi kõige fantastilisematele lugudele realistliku õhustiku.
Teise maailmasõja ajal teenis Buzzati Aafrikas, olles Itaalia kuningliku laevastikuga (Regia Marina) seotud ajakirjanik. Peale sõja lõppu avaldati üle Itaalia tema romaan "Tatarlaste kõrb", mis tõi autorile kiiresti kriitikute poolse tunnustuse ja kuulsuse. Aastal 1964 abiellus ta Almeria Antoniazzi'ga ning samale ajale langeb ka tema viimase romaani Un amore ilmumine. Aastal 1972 suri Buzzati peale pikaajalist haigust vähki.
Ta oli ateist.[1]
Tööde kokkuvõte
Buzzati alustas ilukirjanduse kirjutamist aastal 1933. Tema ilukirjanduslikud teosed koosnevad viiest romaanist, näite- ja kuuldemängudest, libretodest, arvukatest novellikogudest ja luulest. Tema libretode hulka kuulub neli Luciano Chailly ooperit ning Giulio Viozzi ooper La giacca dannata. Ta kirjutas ka lasteraamatu La famosa invasione degli orsi in Sicilia ("Karude kuulus sissetung Sitsiiliasse").
Tunnustatud ja näitustel eksponeeritud kunstnikuna kombineeris Buzzati oma loomingus ka kunsti ja kirjandust, luues Orpheuse müüdil põhineva koomiks Poema a fumetti (1969).
Tema kõige kuulsam romaan "Tatarlaste kõrb" räägib loo sõjaväe eelpostist, mis ootab tatarlaste sissetungi. Arvamustes ja kokkuvõtetes on romaani võrreldud eksistentsialistlike töödega, eriti Albert Camus' teosega "Sisyphose müüt".[2]
Buzzati kirjutamisviisi on tihti määratletud kui maagilist realismi või sotsiaalset võõrandumist ning tema raamatutest leiab läbivate teemadena ümbritseva keskkonna saatuse ja kujutlusvõime saatuse ohjeldamatu tehnoloogilise progressi valguses. Buzzati loomingust leiab ka valiku lühijutte, mille tegelasteks on muinasjutulised tegelased nagu koletised ning tema enda väljamõeldis il colombre (eesti keeles "merekoll").
Olulisemad teosed
- Bàrnabo delle montagne (1933)
- Il segreto del Bosco Vecchio (1935)
- Il deserto dei Tartari ("Tatarlaste kõrb", 1940)
- I Sette Messaggeri (novellid, 1942)
- La famosa invasione degli orsi in Sicilia (1945)
- Il grande ritratto (1960)
- Un amore (1963)
- Il capitano Pic e altre poesie (luule, 1965)
- Il colombre ("Merekoll", novellid, 1966)
- Poema a Fumetti (piltromaan, 1969)
- Il reggimento parte all'alba (novellid, 1985)
Eesti keeles ilmunud
- "Merekoll" (lühijutud, 1988). Ilmunud Loomingu Raamatukogus[3]
- "Tatarlaste kõrb" (romaan, 1991, 1997, 2005)
- "Koer, kes oli näinud jumalat" (lühijutud, 2007)
Filmid
Buzzati teoste põhjal on valminud ka filme:
- Un amore (1965). Režissöör Gianni Vernuccio.[4]
- Il deserto dei tartari (1976). Režissöör Valerio Zurlini.[5]
Viited
- ↑ Bellaspiga, Lucia, "Dio che non esisti, ti prego": Dino Buzzati, la fatica di credere, Ancora, 2006, p. 12.
- ↑ Sem' Gontsov (Introduction by E. Ambartsumov) (Izvestiya Press, 1985).
- ↑ "Dino Buzzati". Vaadatud 06.03.2014.
- ↑ "Un amore (1965) - IMDb" (inglise). Vaadatud 06.03.2014.
- ↑ "Il deserto dei tartari (1976) - IMDb" (inglise). Vaadatud 06.03.2014.
- Giuseppe Leone, "Dino Buzzati e le grandi "costruzioni" letterarie - La "fortezza di Bastiani" non è "Il castello" di Kafka", Il Punto Stampa, Lecco, Italy, April 1997.
- Luis Montiel(2010), “Una meditatio mortis contemporánea. La reflexión de Dino Buzzati sobre la caducidad de la vida humana”. Medicina e historia, 2/2010, 1-15.