Eesti mängud: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
IFrank (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
IFrank (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:
Esimesed mängud peeti 15. – 17. juunini 1934{{lisa viide}}. Esimeste mängude korralduskomisjoni esimees oli [[Leopold Tõnson]]<ref name="EE"/>. Esimestel mängudel olid kavas nt [[kergejõustik]]u-, [[Ujumine (spordiala)|ujumis]]-, [[Jalgrattasport|jalgratta]]-, [[tennis]]e-, [[jalgpall]]i- ja [[pesapall]]ivõistlused<ref name="EE"/>. Esimestel mängudel osales u 5600 osavõtjat, teistel mängudel 6000.
Esimesed mängud peeti 15. – 17. juunini 1934{{lisa viide}}. Esimeste mängude korralduskomisjoni esimees oli [[Leopold Tõnson]]<ref name="EE"/>. Esimestel mängudel olid kavas nt [[kergejõustik]]u-, [[Ujumine (spordiala)|ujumis]]-, [[Jalgrattasport|jalgratta]]-, [[tennis]]e-, [[jalgpall]]i- ja [[pesapall]]ivõistlused<ref name="EE"/>. Esimestel mängudel osales u 5600 osavõtjat, teistel mängudel 6000.


Mängudele pääsejad selgitati välja maakondades toimunud kohalikel võistlustel<ref name="EE"/>.
Mängudele pääsejad selgitati välja maakondades toimunud kohalikel võistlustel<ref name="EE"/>.

I Eesti Mängude kavas oli [[100 meetri jooks]], [[110 meetri tõkkejooks]], [[200 meetri jooks]], [[400 meetri jooks]], [[800 meetri jooks]], [[1500 meetri jooks]], [[5000 meetri jooks]], [[15 000 meetri maanteejooks]], [[kaugushüpe]], [[kõrgushüpe]], [[teivashüpe]], [[kuulitõuge]], [[kettaheide]], [[odavise]], [[100 meetri vabaujumine]], [[200 meetri rinnuliujumine]], [[400 meetri vabaujumine]], [[1500 meetri ujumine]], [[100 meetri vabaujumine naistele]], [[100 meetri seliliujumine naistele]], [[400 meetri vabaujumine naistele]], [[200 meetri rinnuliujumine naistele]], [[rattasõit 30 kilomeetrit]], [[jalgpall]]. Võitis Tallinna võistkond<ref>Eesti suurmängud. Rahvaleht, 18. juuni 1934, nr. 70, lk. 6.</ref>.


Eesti mängud on tagantjärele osaliselt nimetatud I ja II üldtantsupeoks. I Eesti Mängude lõpetamise eel, 17. juunil 1934, esinesid pärast läti võimlejaid ja enne [[Johan Laidoner]]i kõnet rahvatantsijad kolme tantsuga<ref>Mäng lõppenud on. Rahvaleht, 18. juuni 1934, nr. 70, lk. 1.</ref>.
Eesti mängud on tagantjärele osaliselt nimetatud I ja II üldtantsupeoks. I Eesti Mängude lõpetamise eel, 17. juunil 1934, esinesid pärast läti võimlejaid ja enne [[Johan Laidoner]]i kõnet rahvatantsijad kolme tantsuga<ref>Mäng lõppenud on. Rahvaleht, 18. juuni 1934, nr. 70, lk. 1.</ref>.

Redaktsioon: 16. veebruar 2014, kell 21:01

Eesti mängud olid kahel aastal (1934 ja 1939) Tallinnas toimunud võimlemis- ja spordiüritused, mida korraldas Eesti Spordi Keskliit[1].

Esimesed mängud peeti 15. – 17. juunini 1934[viide?]. Esimeste mängude korralduskomisjoni esimees oli Leopold Tõnson[1]. Esimestel mängudel olid kavas nt kergejõustiku-, ujumis-, jalgratta-, tennise-, jalgpalli- ja pesapallivõistlused[1]. Esimestel mängudel osales u 5600 osavõtjat, teistel mängudel 6000.

Mängudele pääsejad selgitati välja maakondades toimunud kohalikel võistlustel[1].

I Eesti Mängude kavas oli 100 meetri jooks, 110 meetri tõkkejooks, 200 meetri jooks, 400 meetri jooks, 800 meetri jooks, 1500 meetri jooks, 5000 meetri jooks, 15 000 meetri maanteejooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, teivashüpe, kuulitõuge, kettaheide, odavise, 100 meetri vabaujumine, 200 meetri rinnuliujumine, 400 meetri vabaujumine, 1500 meetri ujumine, 100 meetri vabaujumine naistele, 100 meetri seliliujumine naistele, 400 meetri vabaujumine naistele, 200 meetri rinnuliujumine naistele, rattasõit 30 kilomeetrit, jalgpall. Võitis Tallinna võistkond[2].

Eesti mängud on tagantjärele osaliselt nimetatud I ja II üldtantsupeoks. I Eesti Mängude lõpetamise eel, 17. juunil 1934, esinesid pärast läti võimlejaid ja enne Johan Laidoneri kõnet rahvatantsijad kolme tantsuga[3].

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 EE 12. köide, 2003: 78.
  2. Eesti suurmängud. Rahvaleht, 18. juuni 1934, nr. 70, lk. 6.
  3. Mäng lõppenud on. Rahvaleht, 18. juuni 1934, nr. 70, lk. 1.

Välislink