Muinaspõhja keel: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
pilt |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
''See artikkel räägib vanimast teadaolevast põhjagermaani keelekujust; mõnikord nimetatakse muinaspõhja keeleks ka alates 8. sajandist kõneldud [[vanapõhja keel]]t |
''See artikkel räägib vanimast teadaolevast põhjagermaani keelekujust; mõnikord nimetatakse muinaspõhja keeleks ka alates 8. sajandist kõneldud [[vanapõhja keel]]t |
||
---- |
---- |
||
[[Pilt:Guldhorn paulli.jpg|right|thumb|Üks kahest [[Gallehusi kuldsarved|Gallehusi kuldsarvest]] (5. sajand, Taani), mis kannab muinaspõhja-keelset ruunikirja. R. J. Paulli joonis, [[1734]].]] |
|||
'''Muinaspõhja keel''' ehk '''muinasskandinaavia keel''' (rootsi ''urnordiska'', inglise ''Proto-Norse'') on vanim tõendatud [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani]] keelekuju. |
'''Muinaspõhja keel''' ehk '''muinasskandinaavia keel''' (rootsi ''urnordiska'', inglise ''Proto-Norse'') on vanim tõendatud [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani]] keelekuju. |
||
Seda kõneldi oletatavasti 1.–7. sajandil praeguse [[Taani]], [[Rootsi]] ja [[Norra]] alal. |
Seda kõneldi oletatavasti 1.–7. sajandil praeguse [[Taani]], [[Rootsi]] ja [[Norra]] alal. |
||
Skandinaaviast on leitud umbes 200 muinaspõhja-keelset [[ruunid|ruuni]]kirjateksti, millest vanimad pärinevad [[3. sajand]]ist. Peale tekstide võimaldavad muinaspõhja keelt uurida antiikautorite poolt mainitud koha- ja isikunimed ning laensõnad näiteks [[soome keel]]es ja [[saami keeled|saami keeltes]]. |
|||
==Keelenäide== |
|||
Vanemas [[ruunid|ruunitähestikus]] kiri Taanist Gallehusist leitud [[Gallehusi kuldsarved|kuldsarvelt]]: |
|||
''ek HlewagastiR holtijaR horna tawido'' |
|||
Mina, HlewagastiR Holtist/Holti poeg sarve tegin |
|||
[[da:Urnordisk]] |
[[da:Urnordisk]] |
||
Redaktsioon: 10. oktoober 2006, kell 16:49
See artikkel räägib vanimast teadaolevast põhjagermaani keelekujust; mõnikord nimetatakse muinaspõhja keeleks ka alates 8. sajandist kõneldud vanapõhja keelt
Muinaspõhja keel ehk muinasskandinaavia keel (rootsi urnordiska, inglise Proto-Norse) on vanim tõendatud põhjagermaani keelekuju.
Seda kõneldi oletatavasti 1.–7. sajandil praeguse Taani, Rootsi ja Norra alal.
Skandinaaviast on leitud umbes 200 muinaspõhja-keelset ruunikirjateksti, millest vanimad pärinevad 3. sajandist. Peale tekstide võimaldavad muinaspõhja keelt uurida antiikautorite poolt mainitud koha- ja isikunimed ning laensõnad näiteks soome keeles ja saami keeltes.
Keelenäide
Vanemas ruunitähestikus kiri Taanist Gallehusist leitud kuldsarvelt:
ek HlewagastiR holtijaR horna tawido
Mina, HlewagastiR Holtist/Holti poeg sarve tegin