Bürokratism: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
7. rida: 7. rida:
==Mõiste==
==Mõiste==
Mõiste '''bürokratism''' viitab [[bürokraatia]]le.
Mõiste '''bürokratism''' viitab [[bürokraatia]]le.

==Ajalugu ja tänapäev==
Varasemaid viiteid reeglite alusel korraldatavast ja ametnike poolt hallatavast haldussüsteemist pärinevad kirjutamise leiutanud [[Mesopotaamia]] (Sumer, [[Akkad]], [[Babüloonia]] jms) tsivilisatsioonidest. Ilmselt oli oma ametkond ka sellest veelgi varasemas ja erakordselt kõrgelt arenenud tööjaotusel põhinevas [[Induse tsivilisatsioon]]is, kuid kuna sealt ei ole leitud vastavaid kirjalikke dokumente, siis pole seda võimalik tõestada.

Hierarhiliselt korraldatud ametnike aparaat sündis ilmselt [[Vana-Egiptus]]es ning see oli olemas ka kõikides järgnevates organiseerunud ühiskondades, mis lõid riigilaadseid moodustisi. Bürokraatlik võimukorraldus põhines rituaalidel.

Ametnike esmaseks ülesandeks Mesopotaamias oli õiguslike suhete korraldamine, sh lepingute sõlmimine vabade inimeste vahel, õigusemõistmisele kaasaitamine ning sadamatollide ja maarendise, hiljem ka maksude kogumine. Kõikides iidsetes ühiskondades oli ametnike tööandjaks templid, mis täitsid sealsetes ühiskondades põhiosas funktsioone, mida kaasaegses ühiskonnas kannavad ministeeriumid ja nende allasutused. Ametnike väljaõpetamiseks rajati hulganisti templikoole.

Iidses Egiptuses moodustasid ametnikud juba omaette klassi, mille liikmed pärandasid oma oskusi järeletulijatele (erinevalt Sumerist polnud seal koole). Ametnike hulk kasvas ja kahanes vastavalt vallutustele ja haldusala muutumisele.

Bürokraatia roll ühiskonna korralduses kasvas oluliselt nii [[Ateena]] kui ka [[Rooma vabariik|Rooma vabariigi]] demokraatlikes ühiskondades. Ametnike arv ja eriti nende võim hakkas kasvama [[Rooma Impeerium]]is peale senise vaba turumajanduse kokkuvarisemist ja [[Diocletianus]]e poolt läbi viidud haldusreformi, mil seniste haldusüksuste arv kahekordistus ning riigi fiskaalsüsteem viidi üle plaanimajanduse põhimõtetele. Rooma Impeeriumi kokkuvarisemise ja riigi jagunemise järel pani see aluse [[Bütsants|Bütsantsi]] hiiglaslikule ja täiesti läbipaistmatule ametkonnale, mistõttu see sai väga keerulise bürokraatliku masinavärgi võrdkujuks - seda hakati nimetama bütsantslikuks.<ref>"Byzantine - Definition and More from the Free Merriam-Webster Dictionary". Merriam-webster.com. 2012-08-31. Vaadatud 2013-05-26.</ref> Lääne-Euroopas töötasid ametnikud Rooma kirikuorganisatsioonis, mis ulatus üle kogu Lääne-Euroopa alade ja kaugemalegi. Imperiaalses Hiinas kujunes välja hierarhiliselt juhitud bürokraatlik aparaat, mida juhtis „ülemnõunik“.

Iidses [[Hiina]]s pani õpetlane [[Konfutsius]] aluse keerukale, kuid kompleksele haldussüsteemile, mis sätestas väärtused, mida ametnik pidi edendama ning kujundas välja suhted ühiskondlike institutsioonide (perekond, usk ja valitseja) vahel. Konfutsiuse reformi eesmärgiks oli ühiskonna vabastamine korrumpeerunud ametnike võimu alt.<ref>Mote, Frederick W. (2003-11-15). Imperial China: 900-1800. Harvard University Press. pp. 313–. ISBN 978-0-674-01212-7. Vaadatud 7. veebruaril 2013</ref> Ametnikuks saamise eelduseks oli isiku kompetentsust selgitavate raskete eksamite läbimist, mille tulemina määrati kandidaadi sobivus määratud ametikohale. Iga ametnik pidi kandama staatusele vastavat riietust.<ref>McKnight, Brian E. (1983-02-15). Village and Bureaucracy in Southern Sung China. University of Chicago Press. pp. 1–. ISBN 978-0-226-56060-1. Vaadatud 7. veebruaril 2013.</ref>

Päriliku eliidi poolt valitsetavates ühiskondades teenisid kirikuametnikud valitsejat. Ilmalik ametkond kujunes Euroopas välja alles [[Martin Luther|Lutheri]] poolt algatatud [[reformatsioon|usureformi]] ja selle mõjul kõigepealt [[Preisimaa]]l. Kuna esimesed ilmalikud ametnikud olid sõjaväelased, kui ainus organiseeritud, koolitatud ja kuningale otseselt alluv isikkoosseis, siis hakatigi Preisimaad nimetama maaks „kus armeel on oma riik“. Preisi mudel ([[kameralism]]) sai eeskujuks modernsetele territoriaalriikidele, mis tekkisid ja kujunesid välja 19. ja 20. sajandil. Märkimisväärse panuse ilmaliku bürokraatia arengusse andis ka [[Oliver Cromwell|Cromwell]] Inglismaal tsiviilteenistuse loomisega ning [[Napoleon]] Prantsusmaal oma kodifikatsiooni kehtestamisega.<ref>Handbook of Administrative History - Paper - J. C. N. Raadschelders. Books.google.com. Vaadatud 2013-05-26.</ref>

[[Industriaalrevolutsioon|Industriaalse revolutsiooni]] ja maailmamajanduse arenedes hakkas tööjaotusel ja turumajandusel põhinevates ühiskondades kasvama rahvakihtide rahulolematus rikkuse kasvu erinevuste kasvu pärast . See omakorda põhjustas seeria revolutsioonilisi riigipöördeid, mille käigus senine pärilik eliit kukutati võimult ning võim läks rahva poolt valitud erakondade ja esindusorganite ([[parlament]]ide, Eestis [[Riigikogu]]) kätte. Kuna valimistel määras võidu saadud häälte arv ja suurem osa hääli oli vaesema elanikkonna osa (n-ö kaotajate) valduses, siis pidid isikud, kes tahtsid valituks saada lubama neile midagi, mille eest nad olid oma hääle valmis neile andma. Reeglina tähendas see rahalisi toetusi ja majanduslikku heaolu. Kuna aga poliitikutel puudusid reeglina eelteadmised riigi majandusest ja rahandusest, siis viis see lõppkokkuvõttes bürokraatia domineerimisele ühiskonnas.

See omakorda pani paljusid ühiskonnauurijaid juurdlema bürokraatia rolli üle. [[John Stuart Mill]] ja [[Karl Marx]] analüüsisid ja hakkasid arendama teooriat, mis käsitles bürokraatia rolli majanduses ning selle võimu teostamise mehhanisme. [[Max Weber]] oli esimene, kes sõnastas arusaama bürokraatiast kui modernse riigi alustalast ning juba 19. sajandi lõpus hakkas see laienema ka muudesse valitsusvälistesse organisatsioonidesse.<ref>Beetham, David. [http://books.google.com/books?id=KtFI15WCr_8C&lpg=PP1&pg=PA3#v=onepage&q&f=false Bureaucracy.] Books.google.com. Vaadatud 2013-05-26.</ref> [[Franz Kafka]] on kirjeldanud bürokraatlikku ühiskonnakorraldust oma teostes.

21. sajandi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] on bürokraatia muutunud domineerivaks valitsuskultuuriks ning hakanud selgelt maha suruma kodanike kasvavat omavalitsemisoove. EL-is ilmneb see [[Euroopa Komisjon]]i ja Eestis Vabariigi Valitsuse seadusandliku initsiatiivi (tänaseks juba ainu)õiguses.

Absoluutse võimu saavutas bürokraatia eurotsoonis 2012. aastal, mil loodi [[Euroopa Stabiilsusmehhanism]]. Viimane on ametnike poolt määratav ametnike organisatsioon, mis asub väljapool igasugust parlamentaarset õigusruumi, mida keegi ei tohi kontrollida ja mille liikmetele on antud absoluutse karistamatuse staatus, kuid mis võib esitada piiramatuid rahalisi nõudeid eurotsooni riikidele (s.t nende riikide maksumaksjatele). Praktikas tähendab see klassiühiskonna loomist, millel pole enam puutepunkte ei demokraatliku riigikorralduse ega liberaalse turumajandusega.


==Bürokratism kui ideoloogia==
==Bürokratism kui ideoloogia==

Redaktsioon: 19. jaanuar 2014, kell 14:20

Bürokratism ehk bürokraatlik valitsuskultuur (mesogrupp) märgib ühiskonnakorda, milles bürokraatlik aparaat on koondanud võimutäiuse enda kätte (maksutulud, teadmised, seadusloome ja karistuspoliitika) ning allutab kõigi teiste isikute ja gruppide elukorralduse oma huvidele. Bürokratism on kahedimensioonilises ühiskonnakorralduse mudelis üks neljast sotsiaalsest korrast. [1] Bürokraatia saavutab oma ülemvõimu, apelleerides hädas või puuduses olevate inimeste abistamise vajadusele.

Bürokratism tekib, kui ametnikud riigi haldussüsteemi ära kasutades koondavad võimu enda kätte ja hakkavad kas otse või kaudselt kogukonna või ühiskonna esindusorganit ära kasutades kehtestama seadusi enda huvidest lähtudes. Seetõttu on bürokratismi üheks tunnuseks õigusaktide arvu meeletu kasv ning karistuspoliitika, mis on suunatud ametnike poolt kehtestatud õiguskorra rikkujate karistamisele, kuid mis jätab tegelike kuritegude ohvrid ilma nii kaitsest kui ka kompensatsioonist.

Mõiste

Mõiste bürokratism viitab bürokraatiale.

Bürokratism kui ideoloogia

Kuna bürokratismi teostab ametnike ülemvõimu, siis on sellele omane selge hierarhia, impersonaalsed suhted, standardiseeritud rituaalsed protseduurid ning selge tööjaotus. Bürokraatia ülemvõimu nimetamine bürokratismiks tuleneb tavast, et ideoloogiat märkiva sõna lõppu liidetakse laiend -ism.

Bürokraatia esitab oma võimunõuete põhjenduseks võrdsuse taotlemise elanikkonna hulgas – s.t egalitarismi ehk hädasolijate (s.h vaeste) abistamine ja neile inimväärse elukeskkonna tagamise. See on üllas eesmärk ja sellesse lõksu langevad paljud lihtsameelsed inimesed, kes ei saa aru millisest allikast need abirahad tulevad. Lõpliku eesmärgina pakutakse välja heaoluühiskonda, mis oleks kaasaegne ilmalik vaste religioonide poolt propageeritavale paradiisile.

Sõltuvalt bürokraatia võimu ja kodanike vabaduste suhtest võib eristada kolme ideoloogiat:

  • Kommunism on kõige enam inimeste vabadusi piirav valitsusvorm, kus kogu majandus natsionaliseeritakse ja bürokraatia võim muutub absoluutseks (näiteks Stalini aegne Nõukogude Liit, Mao aegne Hiina RV jts);
  • Sotsialistlikus ühiskonnas säilib eraomandus, kuid selle tegevust piiratakse tugevalt seadusandlike aktidega ning bürokraatia võim põhineb esmajoones rangel karistusõigusel;
  • Sotsiaaldemokraatia on kõige pehmem ja üksikisikutele suuremaid vabadusi pakkuv valitsusvorm, milles eraettevõtlus säilib ja võib suhteliselt vabalt taotleda kasumit. Bürokratism teostab ennast selles ideoloogilises keskkonnas esmajoones läbi maksupoliitika, mis praktikas tähendab lõputut ümberjagamist: ühed koguvad lisaväärtuse kaudu kasumit ja teised natsionaliseerivad selle tulumaksu vormis ning jagavad abirahadena taas hädasolevale elanikkonna osale.

Bürokraatia mõiste rakendas organisatsioonile sotsioloog Max Weber. Tema hinnangul oli ideaalse bürokraatia puhul tegu optimaalse mudeliga suurtele organisatsioonidele nagu sõjavägi, raudtee, politsei, avaliku sektori suured organisatsioonid jne. eelpool mainitud kontrollitavuse ja ühetaolisuse tõttu.

Ajalugu on näidanud, et organisatsiooniliselt ideaalse bürokraatia mudel ei osutunud ideaalseks, ning mitmete igapäevaselt tuntavate puuduste tõttu ongi igapäevakeelde sõnale bürokraatia tekkinud negatiivne konnotatsioon.

Viited

  1. Paul Tammert, Liberaalne või kapitalistlik turumajandus – selles on küsimus, Riigikogu Toimetised 25/2012, lk 77-94; http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16132