Nooremallohvitser: erinevus redaktsioonide vahel
Ise saan seda väljaõpet. Erialaosa NAK kursusest meediasõdurina. (Staabi- ja sidepataljonis) |
Creuzbourg (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
| 70. rida: | 70. rida: | ||
[[Kategooria:Sõjaväelised auastmed]] |
[[Kategooria:Sõjaväelised auastmed]] |
||
[[Kategooria:Sõjaväeline kord]] |
[[Kategooria:Sõjaväeline kord]] |
||
[[sv:Underbefäl]] |
|||
Redaktsioon: 17. jaanuar 2014, kell 01:38
Nooremallohvitser on madalamasse auastmegruppi kuuluv allohvitser. Nimetatakse ka "allohvitseriks ilma portupeeta", harvem ajateenija-allohvitseriks.
Eesti kaitseväe nooremallohvitserid
Auastmed
Maa- ja õhuväes:
Mereväes:
Nooremallohvitserid on tavaliselt jaoülemad, reservrühmavanemad või spetsialistid. Kaadriüksustes võivad olla ka jaoülema asetäitjad ja lahingpaari vanemad.
Väljaõpe
Nooremallohvitseride ettevalmistus toimub (üldjuhul) 12 nädala pikkusel nooremallohvitseri kursusel (NAK), mis toimuvad hajutatult väeosades. Kursusele võetakse keskharidusega õppureid, kes on läbinud sõduri baaskursuse (SBK).
Kursus koosneb:
- üldteadmisi (juhtimine, pedagoogika, õigusaktid, üldlahinguline ettevalmistus) andvast baasosast - NABK ja
- spetsialiseerivast (laskur-jalavägi, logistika, tankitõrje, miinipilduja, lahinguluure, sidevägi, suurtükivägi, pioneerivägi, õhutõrje, meditsiiniteenistus, meediasõdur) erialaosast - NAEK.
Kursuse edukalt lõpetanutele omistatakse nooremseersandi auaste ja kursuse riidest lõpumärk (nn "Lahingukooli märk") välivormile. NAKi lõpumärki on sageli tavaks vormil edasi kanda ka peale vanemallohvitseriks või ohvitseriks saamist. Kursuse ebarahuldavalt läbinutele võidakse omistada kaprali auaste. Peale puudulikuks osutunud eksami sooritamist on võimalus saada nooremseersandiks.
Ajalooline auaste
Noorem-allohvitser oli enne 2. maailmasõda Eesti kaitseväe allohvitseriauaste, mis vastas jaoülema tasemele. Auaste kaotati 1939. aastal.
Nooremallohvitseriauastmeid välisriikides
Suures osas riikides ei eristata nooremallohvitseriauastmeid. Nooremallohvitseriauastmed on tavaliselt relvajõududes, kus on ühtlasi kasutusel veebliauastmed.
Saksa kaitseväe Bundeswehri maaväe nooremallohvitserid on:
- Unteroffizier
- Stabsunteroffizier
Soome kaitseväe maaväe nooremallohvitserid on:
- alikersantti
- kersantti
- ylikersantti
Venemaa keisririigi sõjaväes olid nooremallohvitserid:
- seersant
- alampraporštšik
- kaptenarmus
- feldveebel (suurtükiväes)
NSV Liidu Punaarmees olid nooremkomandörid[1]:
- grupikomandör (Отделенный командир) (1935–1940)
- noorem rühmakomandör (Младший комвзвод) (1935–1940)
- staršina (Старшина) (1935–1940)[2]
- nooremseersant (1940–1942)
- seersant (1940–1942)
- vanemseersant (1940–1942)
- staršina (1940–1942)[3]
Vaata ka
Viited
- ↑ "Устав внутренней службы РККА (УВС-37)"
- ↑ Рабоче-Крестьянская Красная Армия 1935-1940 гг.
- ↑ Рабоче-Крестьянская Красная Армия 1940-1942 гг.