Niit: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida: | 2. rida: | ||
'''Niit''' ehk '''heinamaa''' on [[ökosüsteem]], milles [[taimkate|taimkatte]] moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate [[mitmeaastane taim|mitmeaastaste]] [[mesofüüt]]ide [[kooslus]]ed, mille mullas toimub [[kamardumine]] ja mida võidakse regulaarselt [[niitmine|niita]]. |
'''Niit''' ehk '''heinamaa''' on [[ökosüsteem]], milles [[taimkate|taimkatte]] moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate [[mitmeaastane taim|mitmeaastaste]] [[mesofüüt]]ide [[kooslus]]ed, mille mullas toimub [[kamardumine]] ja mida võidakse regulaarselt [[niitmine|niita]]. |
||
Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. |
Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. |
||
[[Pilt: Rebane Matsalu looduskaitsealal heinarullide taustal.jpg|pisi |
[[Pilt: Rebane Matsalu looduskaitsealal heinarullide taustal.jpg|pisi| Rebane heinarullidega niidul]] |
||
[[Primaarsed niidud]] on [[rohumaa]]d, mis on kujunenud ilma inimese olulise osaluseta. Primaarseiks niitudeks võivad Eestis olla mõned [[lamminiit|lamminiidud]] (kus [[üleujutus]]e ja jää mõjul ei kasva puid) ja mõned [[rannaniit|rannaniidud]] (eelkõige maatõusu alal, mis veel pole metsastunud). |
[[Primaarsed niidud]] on [[rohumaa]]d, mis on kujunenud ilma inimese olulise osaluseta. Primaarseiks niitudeks võivad Eestis olla mõned [[lamminiit|lamminiidud]] (kus [[üleujutus]]e ja jää mõjul ei kasva puid) ja mõned [[rannaniit|rannaniidud]] (eelkõige maatõusu alal, mis veel pole metsastunud). |
||
Redaktsioon: 7. detsember 2013, kell 12:36
See artikkel räägib mitmeaastaste mesofüütide kooslusest; kõnekeeles võidakse niiduks nimetada ka Aasa. Materjali kohta vaata artiklit niit (lõng). |
Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks.
Primaarsed niidud on rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese olulise osaluseta. Primaarseiks niitudeks võivad Eestis olla mõned lamminiidud (kus üleujutuse ja jää mõjul ei kasva puid) ja mõned rannaniidud (eelkõige maatõusu alal, mis veel pole metsastunud).
Sekundaarsed niidud on kas
- looduslikud niidud, kui nende püsimine on seotud loodusliku koosluste regulaarse niitmisega, või
- kultuurniidud, kui niidetav kooslus on külvatud.