Paadrema Püha Kolmainu kirik: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{vikinda}} |
|||
'''Paadrema EÕK Püha Kolmainu kirik''' on 1889. aastal ehitatud [[Vene õigeusu kirik]], [[Paadrema]]l, [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]. |
|||
'''Ehitamise aeg: '''1888–1889 |
'''Ehitamise aeg: '''1888–1889 |
||
| 5. rida: | 9. rida: | ||
Paadrema Püha Kolmainu kirik on ehitatud arhitekt '''K.Nymann'''i jooniste järgi aastal 1889. |
Paadrema Püha Kolmainu kirik on ehitatud arhitekt '''K.Nymann'''i jooniste järgi aastal 1889. |
||
Ehitajateks olid meistrid Muhu saarelt ja töödejuhatajaks oli [[Feodor Revka]]. |
Ehitajateks olid meistrid [[Muhu]] saarelt ja töödejuhatajaks oli [[Feodor Revka]]. |
||
Kirik on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks aastal 1998. |
Kirik on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks aastal 1998. |
||
| 11. rida: | 15. rida: | ||
Kaitsmist väärib nii ehitus ise kui ka interjööris olev ainulaadne kauni kujundusega lagi ning ikonostaas. |
Kaitsmist väärib nii ehitus ise kui ka interjööris olev ainulaadne kauni kujundusega lagi ning ikonostaas. |
||
'''Kirik asub '''Paadrema külas |
'''Kirik asub '''Paadrema külas [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]. |
||
== Ajaloost == |
== Ajaloost == |
||
Ajaloolisel |
Ajaloolisel [[Läänemaa]]l [[Varbla kihelkond|Varbla kihelkonnas]] asutati Paadrema(a) õigeusu kogudus 1884. aastal. Sealkandi inimesed olid õigeusu kirikuga liitunud juba 1883. aastal, mil kirikuvahetusliikumine Lihulas alguse sai. Algul peeti teenistusi taludes, 1885. aastal valmis kool-palvemaja. |
||
Esimesed preestrid olid eestlased Aleksander Tamm (1884–1887) ja Nikolai Leisman (1887–1888). Enne neid käis piirkonna inimesi Pärnumaalt õigeusku võidmas Uruste preester Dionissi Tamm ja Kalli preester Stefan Bežanitski, kes salvis Paadremaa, Lihula ja Virtsu ümbruses kokku üle 3000 eestlase. |
Esimesed preestrid olid eestlased Aleksander Tamm (1884–1887) ja Nikolai Leisman (1887–1888). Enne neid käis piirkonna inimesi Pärnumaalt õigeusku võidmas Uruste preester Dionissi Tamm ja Kalli preester Stefan Bežanitski, kes salvis Paadremaa, Lihula ja Virtsu ümbruses kokku üle 3000 eestlase. |
||
| 26. rida: | 30. rida: | ||
Paadrema kirikus on ristitud kirjanik [[Karl Ristikivi]]. |
Paadrema kirikus on ristitud kirjanik [[Karl Ristikivi]]. |
||
==Vaata ka== |
|||
*EAÕK [[Paadrema Püha Kolmainu kogudus]] |
|||
==Välised lingid== |
==Välised lingid== |
||
* http://www.eoc.ee/kogudus/paadremaa-puha-kolmainu-kogudus/ |
* http://www.eoc.ee/kogudus/paadremaa-puha-kolmainu-kogudus/ |
||
* http://pluss.parnupostimees.ee/1066648/kiriku-tornikiiver-loodetakse-uuendada-annetustega/ |
* http://pluss.parnupostimees.ee/1066648/kiriku-tornikiiver-loodetakse-uuendada-annetustega/ |
||
[[Kategooria:Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]] |
|||
[[Kategooria:Varbla vald]] |
|||
[[Kategooria:Eesti kultuurimälestised]] |
|||
Redaktsioon: 14. november 2013, kell 00:17
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Paadrema EÕK Püha Kolmainu kirik on 1889. aastal ehitatud Vene õigeusu kirik, Paadremal, Pärnu maakonnas.
Ehitamise aeg: 1888–1889
Pühitsemine: 1889
Paadrema Püha Kolmainu kirik on ehitatud arhitekt K.Nymanni jooniste järgi aastal 1889.
Ehitajateks olid meistrid Muhu saarelt ja töödejuhatajaks oli Feodor Revka.
Kirik on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks aastal 1998.
Kaitsmist väärib nii ehitus ise kui ka interjööris olev ainulaadne kauni kujundusega lagi ning ikonostaas.
Kirik asub Paadrema külas Pärnu maakonnas.
Ajaloost
Ajaloolisel Läänemaal Varbla kihelkonnas asutati Paadrema(a) õigeusu kogudus 1884. aastal. Sealkandi inimesed olid õigeusu kirikuga liitunud juba 1883. aastal, mil kirikuvahetusliikumine Lihulas alguse sai. Algul peeti teenistusi taludes, 1885. aastal valmis kool-palvemaja.
Esimesed preestrid olid eestlased Aleksander Tamm (1884–1887) ja Nikolai Leisman (1887–1888). Enne neid käis piirkonna inimesi Pärnumaalt õigeusku võidmas Uruste preester Dionissi Tamm ja Kalli preester Stefan Bežanitski, kes salvis Paadremaa, Lihula ja Virtsu ümbruses kokku üle 3000 eestlase.
1887. aastal võõrandati kiriku ehitamiseks Paadremaa mõisalt maavaldus (enne olid sakslastest mõisnikud ja pastorid igati kiriku ehitamise vastu võidelnud) ja ehitati kellatorni, suurema harikupli ja nelja sibulkupliga nurgatorniga maakividest ja tellistest kirik (arhitekt K. Nyman). Koos kirikuga valminud kihelkonnakooli kivimaja võõrandati koguduselt 1918. aastal ja seal avati riiklik algkool. Liikmeid oli koguduses 1890. aastal 983 ja 1913. aastal 1538. Aastal 1922 oli Paadremaa valla elanikest 35% õigeusku. 1939. aastal oli koguduses 925 liiget ja 1970. aastal 81 annetajaliiget.
Tänapäev
Alates 2006 aastast on kiriku preestriks Enos Heinsoo.
Huvitav teada
Paadrema kirikus on ristitud kirjanik Karl Ristikivi.