Turismitoode: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
KaitiV (arutelu | kaastöö)
P Fix URL prefix
7. rida: 7. rida:


== Etümoloogia ==
== Etümoloogia ==
Mõiste [[turism]] ([http://en.wikipedia.org/wiki/Tourism ''tourism'']) võeti esmakordselt kasutusele 18. sajandil lõpus, mil Euroopas hakati [[reisimine|reisima]] lõbutsemise ja [[puhkamine|puhkamise]] eesmärgil.<ref name="turismi" /> Esialgselt tunti turismi terminiga ''tour'', mis tulenes ladinakeelesest sõnast ''tornare'' ja kreeka keelsest sõnast ''tornos'' ja tähendas ringi ning liikumist ümber keskpunkti või telje. Antud tähendus muutus kaasaegses Inglise ühiskonnas, kus touri mõistele lisati liide –ism, mis määratles termini kui tegevuse või protsessi. Seega mõiste ''tourism'' tähistab ringselt liikumist ehk reisimist, mis tähendab, et [[reisija]] jõuab pärast reisi alati tagasi oma alguspunkti.<ref name="wiki">[http://http://en.wikipedia.org/wiki/Tourism Tourism], vaadatud 21.04.13.</ref>
Mõiste [[turism]] ([http://en.wikipedia.org/wiki/Tourism ''tourism'']) võeti esmakordselt kasutusele 18. sajandil lõpus, mil Euroopas hakati [[reisimine|reisima]] lõbutsemise ja [[puhkamine|puhkamise]] eesmärgil.<ref name="turismi" /> Esialgselt tunti turismi terminiga ''tour'', mis tulenes ladinakeelesest sõnast ''tornare'' ja kreeka keelsest sõnast ''tornos'' ja tähendas ringi ning liikumist ümber keskpunkti või telje. Antud tähendus muutus kaasaegses Inglise ühiskonnas, kus touri mõistele lisati liide –ism, mis määratles termini kui tegevuse või protsessi. Seega mõiste ''tourism'' tähistab ringselt liikumist ehk reisimist, mis tähendab, et [[reisija]] jõuab pärast reisi alati tagasi oma alguspunkti.<ref name="wiki">[http://en.wikipedia.org/wiki/Tourism Tourism], vaadatud 21.04.13.</ref>
Mõiste turismitoode (''tourism product'') võeti esmakordselt kasutusele [[S. Medlik]] ja [[V. Middleton]] poolt 1973. aastal ning hõlmas tegevuste, teenuste ja hüvede kogumit, mis kujutas endast terviklikku turismikogemust.<ref name="product">[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/016073839490121X The Tourism Product], vaadatud 21.04.13.</ref>
Mõiste turismitoode (''tourism product'') võeti esmakordselt kasutusele [[S. Medlik]] ja [[V. Middleton]] poolt 1973. aastal ning hõlmas tegevuste, teenuste ja hüvede kogumit, mis kujutas endast terviklikku turismikogemust.<ref name="product">[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/016073839490121X The Tourism Product], vaadatud 21.04.13.</ref>



Redaktsioon: 29. aprill 2013, kell 08:09

Turismitoote mõiste ja olemus

Turismitoode (tourism product) on erinevatest turismiteenustest ja hüvedest koosnev tervik või kompleks, mida külastaja reisil olles tarbib.[1] Turismitoode on terviklik külastuselamus, mis saab alguse reisi kavandamisest ning kestab edasi ka pärast reisi lõppu.[2] Turismitoode koosneb kahest osast. Materiaalse osa moodustavad rajatised ja infrastruktuur, ruumid, sisustus ja hind ning mittemateriaalne osa teenused, tegevused/üritused, elamused, kogemused, suhtlemine, teenindus, miljöö, õhkkond, ohutus ja turvalisus.[3] Turismitoode tugineb füüsilistele, emotsionaalsetele ning elamuslikele elementidele. Ta koosneb erinevatest teenustest (nt reisi-, majutus-, toitlustus-, ja muudest teenustest) ja toodetest (nt tuba, toit, söök, suveniirid vms) ning viisidest, kuidas neid külastajale pakutakse.[4] Turismitoode põhineb kohaliku kultuuri ja kogukonna positiivsel esitlemisel ning puhtal füüsilisel keskkonnal. Turismitoote eesmärgiks on pakkuda külastajatele unikaalset ja kordumatut elamust.[5]

Reisi põhikomponendid

Turunduse seisukohast on turismitoode on terviklik teenuste kogum, mida pakutakse või müüakse reisijale ühtse hinna eest. Täiusliku külastuselamuse loomiseks on vaja meeldivat keskkonda, heatasemelist infrastruktuuri ja inimesi, kes teenust osutavad. Turismitoode pole pelgalt ressursside kogum, vaid ettevõtte ja /või piirkonna võimaluste ja oskusteabe ning külastaja koosmõju praktiline tulem.[3] Peamised turismitoote pakkujad on turismiettevõtted. Tüüpilised turismiettevõtted jaotuvad: 1) konkreetseid reisiteenuseid osutavad ettevõtted (transpordi-, toitlustus- ja majutusettevõtted) 2) reisiteenuseid vahendavad ettevõtted (turismikorraldajad, reisbürood).[6] Turismitoote peamiseks väljundiks turismimajanduses on reis (travel), mida võib defineerida kui külastuselamust ja terviklikku turismiteenuste kogumit.[7] Reisil olles realiseerib külastaja oma vajadused turismiteenuste kaudu. Reisi põhikomponentideks on transport, majutus, toitlustus ja reisi eesmärk (puhkus või töö).[3] Turismitoode veel kitsamas tähenduses on reisipakett (package tour), mis koosneb vähemalt kahest turismiteenusest, millest üks on majutusteenus ning kestab 24 tundi.[7] Paketi peamiseks eesmärgiks on teha reisitoodete ostmine klientidele lihtsamaks ja seeläbi teha ka terviklik reisikogemus meeldivamaks.[8]

Turismitoote võib jagada otseseks ja kaudseks. Otsese turismitoote alla kuuluvad transport, majutus, toitlustus ja atraktsioonid ehk need teenused ja hüved, mis on otseselt seotud reisiga. Kaudsed turismitooted on teenused või kaubad, mida tarbitakse enne reisile minekut või reisi ajal. Nendeks on näiteks valuuta vahetamine, reisitarvete ostmine, postikaartide saatmine või suveniiride ostmine.[7] Turismitoodet iseloomustab see, et neid ei tarbi ainult turistid vaid ka mitte-turistid ehk kohalikud elanikud. Reisi sihtkoha elanikud söövad restoranides, sõidavad rongide, taksode ja lennukitega, ajutised töölised elavad majutusasutustes. Teisest küljest kasutavad külastajad tooteid, mis pole otseselt turismitooted, nad ostavad toidukaupu, olmetarbeid või riideid poodidest ja kaubanduskeskustest reisil olles.[1]

Etümoloogia

Mõiste turism (tourism) võeti esmakordselt kasutusele 18. sajandil lõpus, mil Euroopas hakati reisima lõbutsemise ja puhkamise eesmärgil.[7] Esialgselt tunti turismi terminiga tour, mis tulenes ladinakeelesest sõnast tornare ja kreeka keelsest sõnast tornos ja tähendas ringi ning liikumist ümber keskpunkti või telje. Antud tähendus muutus kaasaegses Inglise ühiskonnas, kus touri mõistele lisati liide –ism, mis määratles termini kui tegevuse või protsessi. Seega mõiste tourism tähistab ringselt liikumist ehk reisimist, mis tähendab, et reisija jõuab pärast reisi alati tagasi oma alguspunkti.[9] Mõiste turismitoode (tourism product) võeti esmakordselt kasutusele S. Medlik ja V. Middleton poolt 1973. aastal ning hõlmas tegevuste, teenuste ja hüvede kogumit, mis kujutas endast terviklikku turismikogemust.[10]

Turismitoote omadused

Turismitoote peamised omadused W. Freyeri järgi:

  • Immateriaalsus – tervikliku turismitoodet kui külastuselamust ei saa käega katsuda, vaid saab meeleliselt tunnetada. Külastaja eesmärk on hüve saavutamine näiteks lõõgastus, tervise taastamine või uued muljed ja kogemused.
  • Abstraktsus – turismitoode koosneb aja ja ruumi komponentidest ehk ta on igal ajahetkel ja reisil erinev.
  • Kordumatus ja ajastatus – turismitoode on tajutav vaid teatud ajamomendil ja miljöös ehk teda ei saa ladustada, transportida või edasi lükata.
  • Komplektsus ja mitmekülgsus – turismitoode on materiaalsete väärtuste ja teenuste tarbimisel saadud hüvede kogum.
  • Samaaegsus – turismiteenuseid toodetakse ja tarbitakse samaaegselt. Külastaja osaleb vahetult tootmisprotsessis.
  • Vahelduvus – teenuste osutamine lähtuvalt külastajate erinevatest ootustest ja vajadus[6]

Turismitoote komponendid

Turismitoote 5 komponenti

Turismitoode on komponentide kogum turistide poolt reisil sooritatud tegevustest, tarbitud teenustest ja hüvedest. Turismitoote komponentideks võivad olla nii teenused, materiaalsed tooted aga ka emotsioonid ja elamused.[11] Turismitoode kui tervik koosneb paljudest komponentidest, mis moodustavad erinevates kombinatsioonides ühtse terviku. S. Smith´i seisukohalt koosneb turismitoode viiest erinevast ja omavahel kontsentriliselt seotud komponendist. Nendeks on:

  1. The physical plant ehk materiaalsed rajatised ja objektid, milleks võib olla koht, loodusvara või loodusobjekt, elusloodus või kuurort.
  2. Services ehk teenused, mis muudavad rajatised ja infrastruktuuri turistidele kasulikuks. Teenused peavad antud kontekstis rahuldama külastajate vajadusi ja soove. Näiteks hotell vajab vastuvõtutöötajaid, kes pakuvad sisseregistreerimise teenust.
  3. Hospitality ehk külalislahkus, mis on valmisolek pakkuda külastajatele parimat teenust ning tagada nende heaolu. Külalislahkus on mitmesuguste materiaalsete ja mittemateriaalsete tegurite kooslus, mille hulka kuulub füüsiline keskkond, atmosfäär, teenindajate käitumine ja suhtumine.
  4. Freedom of choice ehk valiku vabadus, mis tähendab seda, et külastajal on teatud kindlad ettevõtte poolt pakutavad valiku võimalused, et tema vajadused ja soovid saaksid rahuldatud. Valiku ulatus sõltub reisieesmärgist, ootustest ja eelarvest.
  5. Involvement ehk kaasamine, mis tähendab, seda et külastajad osalevad teatud teenuste osutamises.[10]
    Turismitoote tasemed

Turismitooteid võib käsitleda ka toote seisukohalt järgnevate toote tasandite kaudu:

  1. Tuum- ehk põhitoode, mis on mõeldud spetsiifiliste sihtrühmade põhivajaduste rahuldamiseks nt hotellis on nendeks hotellituba ja toit.
  2. Hõlbustav toode (teenus), milleta tuumtoodet ei saa kasutada nt vastuvõtu-, toateenidus hotellis.
  3. Toetav ehk lisatoode, mis lisab põhitootele väärtust ja mis eristab seda konkurentidest (nt ilu- ja spaateenused hotellis) .
  4. Väärtust suurendav toode, mille hulka kuuluvad kõik need tooted ja teenused, mis muudavad põhitoote atraktiivsemaks nt külalislahkus, kõrge teeninduskultuur.[11]

Eesti turismitooted

Eesti turismitooted ja -teenused jagunevad lähtuvalt tegevusstrateegiast viide erinevasse valdkonda: puhkus linnas, puhkus tervise heaks, puhkus looduses, puhkus maal ja teadmiste edendamine. Toetudes potentsiaalsele sihtturule valitakse igaks turundusaastaks välja kindel komplekt toote- ja teenuserühmasid, mida väliskülalistele pakutakse.[12] Turismitoodete valik on mitmekülgne ning tuginetakse eelkõige Eesti eripära esile toovate toodete arendamisel ja pakkumisel. Nendeks on Eesti toit, käsitöö, kultuur, traditsioonid, ajalugu, pärimused vms). Pakutavad turismitooted on kvaliteetsed ning kooskõlas säästva turismi printsiipidega. Eesti turismitoote tugevad küljed on looduslikud ja kultuurilised ressursid nagu looduskeskkond, kultuuri- ja ajaloopärand. Nõrkadeks külgedeks on ühekülgsus ja Tallinna- kesksus, ettevõtjate oskusteabe puudumine, toodete arendamise vähene investeerimine väljaspool Tallinna ning suur sõltuvus Soome turust.[13]

Vaata ka

World Tourism Organization Hospitality.net Visitestonia.com Estonia.eu Youtube.com Youtube.com Youtube.com


Kirjandus

  1. 1,0 1,1 Jafari, J. (2000). Encyclopedia of tourism. New York: Routledge.
  2. Hotellimajanduse alused, vaadatud 21.04.13.
  3. 3,0 3,1 3,2 Ardel, T. (2004). Maaturismi aabits. Tallinn: Argo.
  4. Turismitoode ja reklaam, vaadatud 21.04.13.
  5. Ettevõtluse arendamise sihtasutus, vaadatud 21.04.13.
  6. 6,0 6,1 Siimon, I. (1996). Turisminduse alused. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 Jakobson, J. (2003). Turismi alused. Tallinn: EKK.
  8. Tooman, H. (2000). Turismiturundus. Tallinn: EKK.
  9. Tourism, vaadatud 21.04.13.
  10. 10,0 10,1 The Tourism Product, vaadatud 21.04.13. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt; nime "product" on määratud mitu korda erineva sisuga.
  11. 11,0 11,1 Tooman, H. & Müristaja, H. (2008). Turismisihtkoha arendus ja turundus. Tallinn: Argo.
  12. Eesti turismitoode, vaadatud 21.04.13.
  13. Reisi- ja turismitooted, vaadatud 21.04.13.