Tootearendus

Allikas: Vikipeedia

Tootearendus on toote elutsükli üks faasidest. See on protsess, mis algab ideede genereerimisest ja lõpeb uue toote/teenuse turule toomisega.

Eduka tootearenduse eelduseks on turunõudluse analüüs. Turundusuuringu abil selgitatakse välja tarbija vajadused, hetkepilt turust ja tulevased turusuundumused. Turundusuuringu plaanis määratakse uuringu korraldamise eesmärgid ja infovajadus, sihtrühmad ja andmete kogumise meetod (nt personaalküsitlus, telefoniküsitlus või internetiküsitlus), valimi võtmise meetod (nt juhuslik või mittejuhuslik valim), andmete analüüsi meetod, eelarve.

Tootearenduse etapid on

  1. ideede genereerimine
  2. ideede sõelumine
  3. kontseptsiooni väljatöötamine
  4. majandusanalüüs
  5. beetatestimine ja turutestid
  6. tehniline teostamine
  7. masstootmisse andmine

Ideede genereerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Selle etapi eesmärgiks on koguda võimalikult palju ideid ilma neile hinnanguid andmata. Protsessi võib kaasata huvigruppe, nagu ettevõtte kliendid ja töötajad, koostööpartnerid, hankijad, edasimüüjad jne. Ideede genereerimiseks kasutatakse mitmesuguseid loova mõtlemise tehnikaid, nagu näiteks ajurünnak, konkurentsiluure, ajutrustid, Delfi meetod, Kano kaardid, Triz-metoodika jne. Ideid võib hankida ka messidelt, seminaridelt, näitustelt ja väljapanekutelt. Faasi lõpus kogutakse ideed kokku ja süstematiseeritakse.

Ideede sõelumine[muuda | muuda lähteteksti]

Selles etapis toimub ideede edasi arendamine, uurimine, järjestamine ja hindamine. Protsessi tulemusena valitakse üks tooteidee, mida arendatakse edasi tootekontseptsiooniks. Ideede sõelumiseks ja edasiarendamiseks võib kasutada erisuguseid meetodeid, lähtudes ettevõtte turundusstrateegiatest, ettevõtte käibe ja tulukuse miinimumtasemetest, põhiklientide vajadustest jne. Sõelumisprotsessid peaksid andma vastuse sellistele põhiküsimustele nagu “Kas see tasub end ära?”, “Kas toode võib end turul maksma panna?”, “On see reaalne?”. Meetoditena võib kasutada „punktide kleepimist“, SWOT-analüüsi, PMI-analüüsi jne.

Kontseptsiooni väljatöötamine[muuda | muuda lähteteksti]

Selle etapi eesmärgiks on valida välja toote parim kontseptsioon, mistõttu uuritakse võimalikult palju ühe tooteidee võimalikke kontseptsioone. Väljavalitud tootekontseptsioon peaks olema lahenduselt uudne, turul müüdav ja tooma ettevõttele tulu. Kontseptsiooni loomisel hinnatakse mitut ühel tooteideel põhinevat tootekontseptsiooni. Selles etapis toimub toote varane, esialgne tehniline arendamine ja kavandatakse testimine, kalkuleeritakse tootearenduseks vajalikud ressursid ning koostatakse esialgne äriplaan. Kasutatakse meetodeid, nagu kontrollitud ühtekoondamine (kontseptsiooni valimine lihtsa maatriksi abil), riskijuhtimine (viieetapiline riskijuhtimise protsess: tee riskid kindlaks, analüüsi neid, määra prioriteedid ja tee plaanid, lahenda riskid, jälgi riske), jõuvälja analüüs, uue tehnoloogia andmine masstootmisse, Quicktime’i seminar. Kontseptsiooni väljatöötamise viimases osas toimub kontseptsiooni testimine – protsess, milles kasutatakse kvantitatiivseid meetodeid tarbijate reageeringute hindamiseks tooteideele enne toote tegelikku väljaarendamist ja turule laskmist. Meetoditest võib kasutada kvantitatiivset uuringut, kliendikeskset tootekavandamist (QFD), otsustepuu analüüsi, KANO mudelit, kaalumist ja hindamist.

Majandusanalüüs[muuda | muuda lähteteksti]

Uuritakse põhjalikumalt tootega seotud rahavooge. Millised on kulud? Kui suure turuosa võib toode saavutada? Milline on toote eeldatav kasutusiga?

Vajalike finantsressursside hindamiseks võib kasutada:

  • tasuvusanalüüsi (arvutatakse eeldatavad kulud ja investeeringu tasuvus);
  • Gantti diagrammi kogu projekti ajakava koostamiseks praegusest kuni toote turule laskmiseni;
  • kriitilise tee analüüsi ja võrkgraafikut (PERT) ressursside haldamiseks ja vajaduse korral ümberpaigutamiseks;
  • huvirühmade analüüsi ettevõtte tippjuhtide, investorite ja kõigi tootearendusprojekti mõjutada võivate isikute abi hindamiseks.

Majandusanalüüsi etapis hinnatakse ka uue toote elutsüklit, sest see tegur mõjutab oluliselt majandusanalüüsi kõiki eelnimetatud tegureid.

Beetatestimine ja turutestid[muuda | muuda lähteteksti]

Toote testimine võib toimuda tootearendusprotsessi kõigis etappides – kontseptsiooni testimisena kontseptsiooni väljatöötamise lõpul, prototüübi- ja beetatestimisena prototüübi väljatöötamise lõpul või toote lõpliku testimisena tehnilise teostamise lõpul. Toote testimine koosneb kolmest komponendist: 1) testimisstrateegia koostamine (hõlmab sageli testimisjuhtumite loomist), 2) testimisplaani koostamine (sisaldab testimisjuhtumeid ja -protseduure) ja 3) testide läbiviimist. Testide tulemused kogutakse kokku. Insenerid hindavad kõiki testimistulemusi ja võrdlevad neid testimisplaanis kehtestatud testi läbimise kriteeriumidega. Kõik toote vead tuleb parandada, enne kui toode jõuab tehnilise teostuse ja tootmise etappi. Võimalikud meetodid: komponenditestimine, funktsionaalsuse testimine, kasutamiskõlblikkuse, integratsiooni ja süsteemi testimine, läbivtestimine, esitusvõime ja installimise testimine, alfatestimine (seda teevad ettevõtte insenerid arendustöö lõppfaasis), beetatestimine (teevad lõpptarbijad peale arendustöö lõpetamist vahetult enne toote turule minekut), kiirprototüüpimine ja tootearenduse testimine.

Tehniline teostamine[muuda | muuda lähteteksti]

Toodet valmistatakse suurtes kogustes, et seda valitud turule või turusegmendile välja lasta. Sellel tasemel võivad tekkida tootmise, toodangu või tootmise juhtimisega seotud probleemid. Sagedamini esinevate probleemide lahendamiseks luuakse vahendid ja meetodid. Käsitletakse ja lahendatakse tootmisega seotud küsimusi, uurides, kuidas seda saab kergesti ja efektiivselt korraldada kehtestatud eelarve ja aja piires ning vastavalt eelmistel arendustasemetel kehtestatud tehnilistele tingimustele.

Käsitletavad teemad:

  • disain X otstarbel (disain tootmiseks, monteerimiseks, elutsükli seisukohalt, testimisel, töökindlus, hooldatavus, keskkonnasõbralikkus);
  • tootekujundus;
  • kulusäästlik varustussüsteem (tootmiskulude ja -jääkide vähendamine);
  • CAD/CAM (infotehnoloogia kasutamine disainiprotsessis. CAD süsteem koosneb IT riistvarast, spetsiaalsest tarkvarast ja arvuti välisseadmetest);
  • efektiivsemaks ümberkorraldamine;
  • pöördprojekteerimine;
  • tähtsamad tootmisega seotud küsimused (materjalide spetsifikatsioon, masstootmine, toodetavus, kvaliteedi tagamine, väärtuseanalüüs).

Toote masstootmisse andmine[muuda | muuda lähteteksti]

See etapp sisaldab suuri kulutusi – olenevalt tootest võib vaja minna uut tootmistsehhi ja seadmeid, tuleb tegeleda müügi ja reklaamiga. Teemad, millega sellel etapil peaks tegelema: turundusplaan, liftikõne, toode ühel lehel/reklaam, turustuskanalid, toote hinnakujundus, toote müügiedendus.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]