Turismitoode

Allikas: Vikipeedia
Vaade Icici rannale

Turismitoode on terviklik külastuselamus, mis koosneb eri turismiteenustest, mida külastaja reisil tarbib.[1] Külastuselamus algab reisi kavandamisega ja jätkub pärast reisi lõppu.[2]

Turismitoode koosneb kahest osast. Materiaalse osa moodustavad rajatised, taristu, ruumid, sisustus ja hind ning mittemateriaalse osa teenused, tegevused, üritused, elamused, suhtlemine, teenindus, miljöö, ohutus ja turvalisus.[3] Turismitoode tugineb füüsilistele, emotsionaalsetele ning elamuslikele komponentidele, koosnedes teenustest (nt reisi-, majutus-, toitlustus- ja muud teenused) ja toodetest (nt suveniirid või muud tooted) ning viisidest, kuidas neid külastajale pakutakse.[4] Turismitoode põhineb kohaliku kultuuri ja kogukonna positiivsel esitlemisel ning puhtal füüsilisel keskkonnal. Selle eesmärk on pakkuda külastajale unikaalset ja kordumatut elamust.[5]

Turismitoode veel kitsamas tähenduses on reisipakett, mis kestab vähemalt 24 tundi ning koosneb vähemalt kahest turismiteenusest, millest üks peab olema majutusteenus.[6] Paketi peamine eesmärk on teha reisitoote ostmine külastajale lihtsamaks ja muuta terviklik reisikogemus seeläbi meeldivamaks.[7]

Turunduse seisukohast on turismitoode terviklik teenuste kogum, mida pakutakse või müüakse külastajale ühtse hinna eest. Täiuslik külastuselamus eeldab meeldivat keskkonda, heal tasemel taristut ja teenust osutavaid inimesi. Turismitoode pole pelgalt ressursside kogum, vaid ettevõtte ja/või piirkonna võimaluste, oskusteabe ja külastaja külastuse koosmõju praktiline tulem.[3]

Turismitoote omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Turismitoote peamised omadused Walter Freyeri järgi:

  • immateriaalsus – terviklikku turismitoodet kui külastuselamust ei saa käega katsuda, vaid seda tuleb meeleliselt tunnetada. Külastaja eesmärk on hüve saamine, nt lõõgastus, tervise taastamine või uued muljed ja elamused;
  • abstraktsus – turismitoode on igal ajahetkel ja reisil erinev;
  • kordumatus ja ajastus – turismitoode on tajutav vaid teatud ajal ja olukorras, seda ei saa ladustada, transportida ega edasi lükata;
  • terviklikkus ja mitmekülgsus – turismitoode on materiaalsete väärtuste ja teenuste tarbimisel saadud hüvede kogum;
  • samaaegsus – turismitooteid ja -teenuseid luuakse ja tarbitakse samal ajal. Külastaja osaleb vahetult loomisprotsessis;
  • vaheldus – toodet pakutakse lähtuvalt külastaja ootustest ja vajadustest.[8]

Turismitoote pakkujad[muuda | muuda lähteteksti]

Turismitoote peamised pakkujad on turismiettevõtted. Üldistatuna jagunevad need konkreetseid reisiteenuseid osutavateks ettevõteteks (nt transpordi-, toitlustus- ja majutusettevõtted) ning reisiteenuseid vahendavateks ettevõteteks (nt turismikorraldajad ja reisibürood).[8]

Turismitoote muud käsitlusviisid[muuda | muuda lähteteksti]

Otsene ja kaudne turismitoode[muuda | muuda lähteteksti]

Turismitoote võib jagada otseseks ja kaudseks. Otsese turismitoote alla kuuluvad transport, majutus, toitlustus ja atraktsioonid ehk otseselt reisiga seotud teenused ja hüved. Kaudne turismitoode on teenus või kaup, mida tarbitakse enne reisile minekut või selle ajal, näiteks valuuta vahetamine, postkaartide saatmine, reisitarvete või suveniiride ostmine.[6] Turismitoodet tarbib lisaks külastajale ka kohalik elanik, kes sihtkohas elades sööb samuti restoranides, reisib ühistranspordiga ning võib ajutiselt majutusasutuses ööbida. Lisaks tarbib külastaja mitte ainult turismitooteid, vaid ostab reisil olles poest ja kaubanduskeskusest ka toidukaupu, olmetarbeid või riideid.[9]

Turismitoote komponendid[muuda | muuda lähteteksti]

Turismitoote komponendid[10]

Turismitoote komponentideks võivad olla nii teenused ja materiaalsed tooted kui ka emotsioonid ja elamused.[11] Stephen Smithi järgi koosneb turismitoode viiest ühise keskmega komponendist. Nendeks on:

  1. Materiaalsed rajatised ja objektid (The physical plant), milleks võivad olla koht, loodusvara või loodusobjekt, elusloodus või kuurort.
  2. Teenused (Services), mis muudavad rajatised ja taristu külastajale kasulikuks. Teenused peavad rahuldama külastaja vajadusi ja soove. Näiteks hotell vajab vastuvõtutöötajaid, kes pakuvad sisseregistreerimise teenust.
  3. Külalislahkus (Hospitality) ehk valmisolek pakkuda külastajale parimat teenust ning tagada tema heaolu. Külalislahkus on mitmesuguste materiaalsete ja mittemateriaalsete tegurite kooslus, mille hulka kuuluvad füüsiline keskkond, atmosfäär, teenindajate käitumine ja suhtumine.
  4. Valikuvabadus (Freedom of choice), kus ettevõte pakub külastajale valiku võimalustest, mis rahuldavad tema vajadused ja soovid. Valiku ulatus sõltub reisi eesmärgist, ootustest ja eelarvest.
  5. Kaasamine (Involvement), kus külastaja osaleb teatud teenuste osutamises.[10]
    Turismitoote tasandid[11]

Turismitoote tasandid[muuda | muuda lähteteksti]

Turismitoodet võib määratleda ka eri tasanditena:

  1. Põhitoode, mis on mõeldud spetsiifilise sihtrühma põhivajaduste rahuldamiseks, nt hotellis hotellituba ja toit.
  2. Hõlbustav toode/teenus, milleta tuumtoodet ei saa kasutada, nt vastuvõtuteenus või toateenindus hotellis.
  3. Toetav ehk lisatoode, mis lisab põhitootele väärtust ja eristab seda konkurentidest, nt ilu- ja spaateenused hotellis.
  4. Väärtust suurendav toode ehk tooted-teenused, mis muudavad põhitoote atraktiivsemaks, nt külalislahkus või hea teeninduskultuur.[11]

Turismitoote väljund[muuda | muuda lähteteksti]

Turismitoote peamiseks väljundiks turismimajanduses on reis, mida võib defineerida kui külastuselamust ja terviklikku turismiteenuste kogumit.[6] Reisi osadeks on transport, majutus, toitlustus ja reisi eesmärk (puhkus või töö).[3]

Turismitoodete arendamine Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Riiklik turismistrateegia aastateks 2022–2025 toob esile neli valdkonda, millest lähtuvalt turismitooteid arendatakse: kultuuriturism, toiduturism, loodusturism ja äriturism. Need valdkonnad on suure kasutamata potentsiaaliga, kuid peamised põhjused, miks Eestisse tullakse ja mida siit minnes kiidetakse. Samuti on need teemad reisimotivatsioonist (linna-, pere-, heaolu- ja tervisepuhkus vmt) sõltumata läbivad.

Kultuuri-, toidu-, loodus- ja äriturismi arendus põhineb järgmistel tugevustel:

  • Eesti kultuur, mis on autentne ja värvikas. Eesti arhitektuur, ruumiline keskkond ning kultuuri- ja spordisündmused on tõestanud oma väärtust külastajate seas.
  • Eesti toit, mis on kirev segu kultuuridest, köökidest ja ajastutest. Restoranide tase on väga kõrge, hinnatakse kohalikku toorainet.
  • Eesti loodus, mis on vaheldusrikas ja lähedal.
  • e-Eesti kuvand ja uuenduslik ettevõtluskeskkond.[1]

Eesti turismitoodete arendamise eesmärk on, et Eestisse tuleksid teadlikumad väliskülastajad, kes viibivad Eestis kauem ning tarbivad siinseid tooteid-teenuseid mitmekesisemalt. Fookus on digi- ja rohepöördel turismisektoris, aga ka koostööl, külalislahkusel ja andmepõhisusel.[12]

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Mõiste turism võeti esimest korda kasutusele 18. sajandil lõpus, mil Euroopas hakati reisima lõbutsemise ja puhkamise eesmärgil.[6] Esialgu kasutati selleks sõna tour, mis tulenes ladinakeelsest sõnast tornare ja kreekakeelsest sõnast tornos ning tähendas ringi ja liikumist ümber keskpunkti või telje. See tähendus muutus tänapäevases ingliskeelses ühiskonnas, kus sõnale tour lisati liide -ism, mis määratles termini kui tegevuse või protsessi. Seega tähistab mõiste tourism ringselt liikumist ehk reisimist, mis tähendab, et reisija jõuab pärast reisi alati tagasi alguspunkti.[13]

Turismitoote (tourism product) mõiste võtsid 1973. aastal kasutusele S. Medlik ja Victor Middleton ning see hõlmas tegevuste, teenuste ja hüvede kogumit, mis kujundab tervikliku külastuselamuse.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Riiklik turismistrateegia 2022–2025". Eesti riiklik turismiinfoportaal Puhka Eestis. 2022. Vaadatud 5. detsembril 2023.
  2. Hotellimajanduse alused, vaadatud 21.04.13.
  3. 3,0 3,1 3,2 Ardel, T. (2004). Maaturismi aabits. Tallinn: Argo.
  4. Turismitoode ja reklaam, vaadatud 21.04.13.
  5. Ettevõtluse arendamise sihtasutus, vaadatud 21.04.13.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 Jakobson, J. (2003). Turismi alused. Tallinn: EKK.
  7. Tooman, H. (2000). Turismiturundus. Tallinn: EKK.
  8. 8,0 8,1 Siimon, I. (1996). Turisminduse alused. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
  9. Jafari, J. (2000). Encyclopedia of tourism. New York: Routledge.
  10. 10,0 10,1 10,2 The Tourism Product, vaadatud 21.04.13.
  11. 11,0 11,1 11,2 Tooman, H. & Müristaja, H. (2008). Turismisihtkoha arendus ja turundus. Tallinn: Argo.
  12. "Riiklik turismistrateegia 2022–2025". Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2022. Vaadatud 5. detsembril 2023.
  13. Tourism, vaadatud 21.04.13.

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "toode" ei kasutata eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "eesti" ei kasutata eelnevas tekstis.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]