Turismitoode

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vaade Icici rannale

Turismitoode on erinevatest turismiteenustest ja hüvedest koosnev tervik või kompleks.[1] Turismitoode on terviklik külastuselamus, mis saab alguse reisi kavandamisest ning kestab edasi ka pärast reisi lõppu.[2] Turismitoode koosneb kahest osast. Materiaalse osa moodustavad rajatised, infrastruktuur, ruumid, sisustus ja hind ning mittemateriaalse osa teenused, tegevused, üritused, elamused, kogemused, suhtlemine, teenindus, miljöö, õhkkond, ohutus ja turvalisus.[3] Turismitoode tugineb füüsilistele, emotsionaalsetele ning elamuslikele elementidele. Ta koosneb erinevatest teenustest (näiteks reisi-, majutus-, toitlustus-, ja muud teenused) ja toodetest (näiteks tuba, toit, söök, suveniirid või muud tooted) ning viisidest, kuidas neid külastajale pakutakse.[4] Turismitoode põhineb kohaliku kultuuri ja kogukonna positiivsel esitlemisel ning puhtal füüsilisel keskkonnal. Turismitoote eesmärgiks on pakkuda külastajatele unikaalset ja kordumatut elamust.[5]

Turismitoode turunduses[muuda | muuda lähteteksti]

Turunduse seisukohast on turismitoode terviklik teenuste kogum, mida pakutakse või müüakse reisijale ühtse hinna eest. Täiusliku külastuselamuse loomiseks on vaja meeldivat keskkonda, heatasemelist infrastruktuuri ja inimesi, kes teenust osutavad. Turismitoode pole pelgalt ressursside kogum, vaid ettevõtte ja/või piirkonna võimaluste, oskusteabe ning külastaja koosmõju praktiline tulem.[3]

Turismitoote pakkujad[muuda | muuda lähteteksti]

Peamised turismitoote pakkujad on turismiettevõtted. Tüüpilised turismiettevõtted jaotuvad: 1) konkreetseid reisiteenuseid osutavad ettevõtted nagu transpordi-, toitlustus- ja majutusettevõtted. 2) reisiteenuseid vahendavad ettevõtted nagu turismikorraldajad ja reisibürood.[6]

Turismitoote väljund[muuda | muuda lähteteksti]

Reisi põhikomponendid.[3]

Turismitoote peamiseks väljundiks turismimajanduses on reis (travel), mida võib defineerida kui külastuselamust ja terviklikku turismiteenuste kogumit.[7] Reisil olles realiseerib külastaja oma vajadused turismiteenuste kaudu. Reisi põhikomponentideks on transport, majutus, toitlustus ja reisi eesmärk (puhkus või töö).[3] Turismitoode veel kitsamas tähenduses on reisipakett (package tour), mis kestab vähemalt 24 tundi ning koosneb vähemalt kahest turismiteenusest, millest üks peab olema majutusteenus.[7] Paketi peamiseks eesmärgiks on teha reisitoodete ostmine klientidele lihtsamaks ja seeläbi muuta terviklik reisikogemus meeldivamaks.[8]

Otsene ja kaudne turismitoode[muuda | muuda lähteteksti]

Turismitoote võib jagada otseseks ja kaudseks. Otsese turismitoote alla kuuluvad transport, majutus, toitlustus ja atraktsioonid ehk need teenused ning hüved, mis on otseselt seotud reisiga. Kaudsed turismitooted on teenused või kaubad, mida tarbitakse enne reisile minekut või reisi ajal. Nendeks on näiteks valuuta vahetamine, reisitarvete ostmine, postikaartide saatmine või suveniiride ostmine.[7] Turismitoodet iseloomustab see, et neid ei tarbivad lisaks turistidele ka mitte-turistid ehk kohalikud elanikud. Reisi sihtkoha elanikud söövad restoranides, sõidavad rongide, taksode ja lennukitega ning ajutised töölised elavad majutusasutustes. Teisest küljest tarbivad külastajad tooteid, mis pole otseselt turismitooted. Nad ostavad reisil olles poodidest ja kaubanduskeskustest toidukaupu, olmetarbeid või riideid.[1]

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Mõiste turism (tourism) võeti esmakordselt kasutusele 18. sajandil lõpus, mil Euroopas hakati reisima lõbutsemise ja puhkamise eesmärgil.[7] Esialgselt tunti turismi terminiga tour, mis tulenes ladinakeelesest sõnast tornare ja kreekakeelsest sõnast tornos ning tähendas ringi ja liikumist ümber keskpunkti või telje. See tähendus muutus tänapäevases inglise ühiskonnas, kus sõnale tour lisati liide "–ism", mis määratles termini kui tegevuse või protsessi. Seega mõiste tourism tähistab ringselt liikumist ehk reisimist, mis tähendab, et reisija jõuab pärast reisi alati tagasi oma alguspunkti.[9]

Mõiste "turismitoode" (tourism product) võtsid kasutusele S. Medlik ja V. Middleton 1973. aastal ning see hõlmas tegevuste, teenuste ja hüvede kogumit, mis kujutas endast terviklikku turismikogemust.[10]

Turismitoote omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Turismitoote peamised omadused W. Freyeri järgi:

  • immateriaalsus – terviklikku turismitoodet kui külastuselamust ei saa käega katsuda, vaid meeleliselt tunnetada. Külastaja eesmärk on hüve saavutamine nagu näiteks lõõgastus, tervise taastamine või uued muljed ja kogemused;
  • abstraktsus – turismitoode koosneb aja ja ruumi komponentidest ehk ta on igal ajahetkel ja reisil erinev;
  • kordumatus ja ajastatus – turismitoode on tajutav vaid teatud ajamomendil ja miljöös ehk teda ei saa ladustada, transportida või edasi lükata;
  • komplektsus ja mitmekülgsus – turismitoode on materiaalsete väärtuste ja teenuste tarbimisel saadud hüvede kogum;
  • samaaegsus – turismiteenuseid toodetakse ja tarbitakse samaaegselt. Külastaja osaleb vahetult tootmisprotsessis;
  • vahelduvus – teenuste osutamine lähtuvalt külastajate erinevatest ootustest ja vajadustest.[6]

Turismitoote komponendid[muuda | muuda lähteteksti]

Turismitoote 5 komponenti[10]

Turismitoode on komponentide kogum turistide poolt reisil sooritatud tegevustest, tarbitud teenustest ja hüvedest. Turismitoote komponentideks võivad olla nii teenused, materiaalsed tooted aga ka emotsioonid ja elamused.[11] Turismitoode kui tervik koosneb paljudest komponentidest, mis moodustavad erinevates kombinatsioonides ühtse terviku. S. Smith´i seisukohalt koosneb turismitoode viiest erinevast ja omavahel kontsentriliselt seotud komponendist. Nendeks on:

  1. Materiaalsed rajatised ja objektid (The physical plant), milleks võib olla koht, loodusvara või loodusobjekt, elusloodus või kuurort.
  2. Teenused (Services), mis muudavad rajatised ja infrastruktuuri turistidele kasulikuks. Teenused peavad antud kontekstis rahuldama külastajate vajadusi ja soove. Näiteks hotell vajab vastuvõtutöötajaid, kes pakuvad sisseregistreerimise teenust.
  3. Külalislahkus (Hospitality), mis on valmisolek pakkuda külastajatele parimat teenust ning tagada nende heaolu. Külalislahkus on mitmesuguste materiaalsete ja mittemateriaalsete tegurite kooslus, mille hulka kuulub füüsiline keskkond, atmosfäär, teenindajate käitumine ja suhtumine.
  4. Valikuvabadus (Freedom of choice), mis tähendab seda, et külastajal on teatud kindlad ettevõtte poolt pakutavad valikuvõimalused, et tema vajadused ja soovid saaksid rahuldatud. Valiku ulatus sõltub reisieesmärgist, ootustest ja eelarvest.
  5. Kaasamine (Involvement), mis tähendab, seda et külastajad osalevad teatud teenuste osutamises.[10]
    Turismitoote tasemed.[11]

Turismitooteid võib käsitleda ka toote seisukohalt järgnevate toote tasandite kaudu:

  1. Tuum- ehk põhitoode, mis on mõeldud spetsiifiliste sihtrühmade põhivajaduste rahuldamiseks, näiteks hotellis on nendeks hotellituba ja toit.
  2. Hõlbustav toode/teenus, milleta tuumtoodet ei saa kasutada, näiteks vastuvõtuteenus või toateenidus hotellis.
  3. Toetav ehk lisatoode, mis lisab põhitootele väärtust ja mis eristab seda konkurentidest, näiteks ilu- ja spaateenused hotellis.
  4. Väärtust suurendav toode, mille hulka kuuluvad kõik need tooted ja teenused, mis muudavad põhitoote atraktiivsemaks, näiteks külalislahkus või kõrge teeninduskultuur.[11]

Eesti turismitooted[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti turismitooted ja -teenused jagunevad lähtuvalt tegevusstrateegiast viide erinevasse valdkonda: puhkus linnas, puhkus tervise heaks, puhkus looduses, puhkus maal ja teadmiste edendamine. Toetudes potentsiaalsele sihtturule valitakse igaks turundusaastaks välja kindel komplekt toote- ja teenuserühmasid, mida konkreetsetele väliskülalistele pakutakse.[12] Turismitoodete valik on mitmekülgne ning tuginetakse eelkõige Eesti eripära esile toovate toodete arendamisel ja pakkumisel. Nendeks on Eesti toit, käsitöö, kultuur, traditsioonid, ajalugu, pärimused ja paljud teised. Pakutavad Eesti turismitooted on kooskõlas säästva turismi printsiipidega. Eesti turismitoote tugevad küljed on looduslikud ja kultuurilised ressursid nagu looduskeskkond, kultuuri- ja ajaloopärand. Nõrkadeks külgedeks on Tallinna- kesksus ning suur sõltuvus Soome turust, mis tähendab soomlaste suurt osakaalu väliskülaliste seas. Samuti ettevõtjate oskusteabe puudumine toodete arendamisel ning investeeringute vähesus väiksemate linnade ja kohtade turismitoodete müümisel külastajatele.[13]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Jafari, J. (2000). Encyclopedia of tourism. New York: Routledge.
  2. Hotellimajanduse alused, vaadatud 21.04.13.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Ardel, T. (2004). Maaturismi aabits. Tallinn: Argo.
  4. Turismitoode ja reklaam, vaadatud 21.04.13.
  5. Ettevõtluse arendamise sihtasutus, vaadatud 21.04.13.
  6. 6,0 6,1 Siimon, I. (1996). Turisminduse alused. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 Jakobson, J. (2003). Turismi alused. Tallinn: EKK.
  8. Tooman, H. (2000). Turismiturundus. Tallinn: EKK.
  9. Tourism, vaadatud 21.04.13.
  10. 10,0 10,1 10,2 The Tourism Product, vaadatud 21.04.13.
  11. 11,0 11,1 11,2 Tooman, H. & Müristaja, H. (2008). Turismisihtkoha arendus ja turundus. Tallinn: Argo.
  12. Eesti turismitoode, vaadatud 21.04.13.
  13. Reisi- ja turismitooted, vaadatud 21.04.13.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]