Keemilised omadused: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
[[Kategooria:Keemilised ained]] |
[[Kategooria:Keemilised ained]] |
||
[[ar:خاصية كيميائية]] |
|||
[[be:Хімічныя ўласцівасці]] |
|||
[[ca:Propietat química]] |
|||
[[de:Stoffeigenschaft]] |
|||
[[en:Chemical property]] |
|||
[[el:Χημική ιδιότητα]] |
|||
[[es:Propiedad química]] |
|||
[[hr:Kemijsko svojstvo]] |
|||
[[id:Sifat kimia]] |
|||
[[it:Proprietà chimica]] |
|||
[[ht:Pwopriyete chimik]] |
|||
[[nl:Stofeigenschap]] |
|||
[[pl:Właściwość chemiczna]] |
|||
[[pt:Propriedade química]] |
|||
[[ru:Химические свойства]] |
|||
[[simple:Chemical property]] |
|||
[[th:สมบัติทางเคมี]] |
|||
[[uk:Хімічні властивості]] |
|||
[[zh:化学性质]] |
|||
Redaktsioon: 15. märts 2013, kell 05:19
Aine keemilised omadused ilmnevad tema keemilistes reaktsioonides, milles muutub aine keemiline olemus.
Molekul on aine kõige väiksem osake, milles säilivad tema keemilised omadused. Stabiilset ainet (liht- ja liitaineid) iseloomustab kindel keemiline koostis, molekulmass ja struktuur (seejuures ka ruumiline konfiguratsioon) ning molekulidevahelised toimed – need määravad ka aine omadused. Keemilisi omadusi saab kindlaks teha muutes aine olemust (identiteeti), seega selle reaktsioonide kaudu.
Keemilised omadused on aluseks ainete klassifitseerimisel, näiteks metallid, halogeenid,happed, alkoholid, alkeenid, areenid jne. Mingit aineklassi iseloomustavad vastavale ainegrupile ühised keemilised omadused. Erinevused ainete keemilistes ja füüsikalistes omadustes võimaldavad aine identifitseerimist, ainete segu komponentide üksteisest lahutamist ja puhastamist.
Aine keemilised omadused on tema keemiline stabiilsus, reaktsioonivõime, oksüdeeruvus, happesus, broomiarv, polümeriseeruvus, toksilisus jne. Aine keemilisi omadusi saab kindlaks teha mõjutades seda keemiliselt. Keemilisi omadusi määratakse tihti klassikalise keemilise analüüsi meetoditega nagu maht- ja kaalanalüüs.