Halogeenid

Allikas: Vikipeedia

Halogeenid on VII A rühma elemendid.

Sellesse rühma kuuluvad lihtainena gaasilised fluor ja kloor, lihtainena vedel broom ja lihtainena tahked jood ja astaat.

Halogeenid on tugevad oksüdeerijad, sest nende aatomite välisel elektronkihil on vaid üks elektron puudu stabiilsest oktetist.

Nimetus "halogeen" on tuletatud kreeka keele põhjal ja tähendab 'soola moodustajat'.

Kõik halogeenid on inimesele mürgised.

Halogeeniühendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamik halogeeniühendeid on vedelikud või tahked ained, vähesed halogeeniühendid on toatemperatuuril gaasilised.

Kuna halogeeniühenditel peaaegu puudub vastastikmõju veega, sest nad ei saa moodustada vesiniksidemeid, on nad hüdrofoobsed ehk nad ei lahustu vees.

Halogeeniühendite tihedus on suurem kui 1 gramm kuupsentimeetri kohta, s.t nad on veest raskemad.

Kaheaatomiliste halogeenide molekulid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Halogeen Molekul Struktuur Mudel d(X−X) / pm
(gaasi faas)
d(X−X) / pm
(tahkise faas)
Fluor
F2
Difluorine-2D-dimensions.png
Fluorine-3D-vdW.png
143
149
Kloor
Cl2
Dichlorine-2D-dimensions.png
Chlorine-3D-vdW.png
199
198
Broom
Br2
Dibromine-2D-dimensions.png
Bromine-3D-vdW.png
228
227
Jood
I2
Diiodine-2D-dimensions.png
Iodine-3D-vdW.png
266
272

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]