Reaktsioonivõrrand: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 27. rida: | 27. rida: | ||
[[Kategooria:Keemia]] |
[[Kategooria:Keemia]] |
||
[[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]] |
[[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]] |
||
[[ar:معادلة كيميائية]] |
|||
[[id:Persamaan reaksi]] |
|||
[[be:Хімічнае раўнанне]] |
|||
[[ca:Equació química]] |
|||
[[cs:Chemická rovnice]] |
|||
[[de:Reaktionsgleichung]] |
|||
[[el:Χημική εξίσωση]] |
|||
[[en:Chemical equation]] |
|||
[[es:Ecuación química]] |
|||
[[eu:Ekuazio kimiko]] |
|||
[[fa:معادله شیمیایی]] |
|||
[[fr:Équation chimique]] |
|||
[[ko:화학반응식]] |
|||
[[hi:रासायनिक समीकरण]] |
|||
[[it:Equazione chimica]] |
|||
[[kk:Химиялық теңдеулер]] |
|||
[[ht:Ekwasyon chimik]] |
|||
[[ln:Mokokano]] |
|||
[[hu:Kémiai egyenlet]] |
|||
[[nl:Reactievergelijking]] |
|||
[[ja:化学反応式]] |
|||
[[no:Ligning (kjemi)]] |
|||
[[pl:Równanie reakcji]] |
|||
[[pt:Equação química]] |
|||
[[qu:Ruranakuy paqtachani]] |
|||
[[ru:Химическое уравнение]] |
|||
[[simple:Chemical equation]] |
|||
[[sk:Chemická rovnica]] |
|||
[[sl:Kemijska enačba]] |
|||
[[ckb:ھاوکێشەی کیمیایی]] |
|||
[[sr:Хемијске једначине]] |
|||
[[fi:Reaktioyhtälö]] |
|||
[[sv:Reaktionsformel]] |
|||
[[tl:Ekwasyong kimikal]] |
|||
[[ta:வேதியியற் சமன்பாடு]] |
|||
[[tt:Химик тигезләмә]] |
|||
[[vi:Phương trình hóa học]] |
|||
[[tr:Denklem (kimya)]] |
|||
[[uk:Хімічне рівняння]] |
|||
[[zh:化学方程式]] |
|||
Redaktsioon: 14. märts 2013, kell 16:38
Reaktsioonivõrrand ehk keemiline võrrand on keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (lähteaineid ja saadusi) ja nende osakeste arvu (või arvude suhet). Reaktsioonivõrrand on keemilises reaktsioonis toimuvate muutuste kvantitatiivne esitamine keemiliste sümbolite abil arvestades, et ainet reaktsiooni käigus ei lisata ega kõrvaldata. Näiteks vesinikkloriidi tekkereaktsioon
- H2 + Cl2 = 2HCl
See võrrand näitab, et üks vesiniku molekul ja üks kloori molekul annavad kaks molekuli vesinikkloriidi, seega selle reaktsiooni stöhhiomeetria on 1:1:2.
Suletud süsteemide korral, kui kehtib massi jäävuse seadus, saab reaktsioonivõrrandi põhjal teostada kvantitatiivseid arvutusi. Näiteks puhta süsiniku täieliku põlemise võrrandi C + O2 = CO2 alusel saame leida , et 1 kg süsinikust saadakse 3,66 kg süsinikdioksiidi {(12+32):12=3,66}
Pöörduvate reaktsioonide ja keemilise tasakaalu korral kasutatakse võrdusmärgi asemel kahesuunalisi nooli vastavalt ja .
Orgaaniliste reaktsioonide korral, kui tekib määramata kõrvalprodukte, võrrandi pooli ei võrdsustata ja poolte vahel kasutatakse noolt.
Tihti, nagu siintoodud neopentüülalkoholi konversioonil ümberasetusega iodiidiks , näidatakse noole peal kasutatud reagente ja reaktsiooni läbiviimise tingimusi. Täpsemad reaktsioonivõrrandid kajastavad ka reaktsiooni mehhanismi: vaheastmeid ehk elementaarreaktsioone. Näiteks ketoonide esterdamine Baeyer-Villigeri oksüdatsioonil:
Retrosünteesi (see on sünteesi planeerimine "tagurpidi" lähtudes soovitud lõppühendi struktuurist) võrrandites kasutatakse laia noolt.