Friedrich von Löwis of Menar: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Friedrich von Löwis of Menar''' (ka '''Loewis of Menar'''; [[6. september]] [[1767]] – [[16. aprill]] [[1824]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] sõjaväelane ja poliitik; [[Ülenurme]], [[Saverna]], [[Valgjärve]] ja [[Bergshof]]i mõisnik. [[1818]]–[[1822]] oli ta [[Liivimaa maamarssal]]. |
'''Friedrich von Löwis of Menar''' (ka '''Loewis of Menar'''; [[6. september]] [[1767]] – [[16. aprill]] [[1824]]; maetud Maszalaca kalmistule Lätis) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] sõjaväelane ja poliitik; [[Ülenurme]], [[Saverna]], [[Valgjärve]] ja [[Bergshof]]i mõisnik. [[1818]]–[[1822]] oli ta [[Liivimaa maamarssal]]. |
||
[[1782]] astus Löwis of Menar sõjaväeteenistusse, teenides [[Soome]]s ja [[Poola]]s ning osaledes sõjas [[Türgi]] ja [[Prantsusmaa]]ga. [[1798]] ülendati ta polkovnikuks, [[1799]] kindralmajoriks ja [[1807]] juba kindralleitnandiks. |
[[1782]] astus Löwis of Menar sõjaväeteenistusse, teenides [[Soome]]s ja [[Poola]]s ning osaledes sõjas [[Türgi]] ja [[Prantsusmaa]]ga. [[1798]] ülendati ta polkovnikuks, [[1799]] kindralmajoriks ja [[1807]] juba kindralleitnandiks. |
||
Redaktsioon: 31. august 2006, kell 16:54
Friedrich von Löwis of Menar (ka Loewis of Menar; 6. september 1767 – 16. aprill 1824; maetud Maszalaca kalmistule Lätis) oli baltisaksa sõjaväelane ja poliitik; Ülenurme, Saverna, Valgjärve ja Bergshofi mõisnik. 1818–1822 oli ta Liivimaa maamarssal.
1782 astus Löwis of Menar sõjaväeteenistusse, teenides Soomes ja Poolas ning osaledes sõjas Türgi ja Prantsusmaaga. 1798 ülendati ta polkovnikuks, 1799 kindralmajoriks ja 1807 juba kindralleitnandiks.
1812. aasta isamaasõja ajal juhatas Löwis von Menar Vene vägesid Kuramaal ja lõi tagasi prantslaste pealetungi Riiale. 10. augustil 1812 purustas tema armee Kekava all prantslaste liitlase Preisimaa väeüksused. Selle võidu eest autasustati teda hiljem Püha Suurkannataja ja Võidukandja Georgi Keiserliku ordu III klassi ordeniga. Muude silmapaistvate teenete eest sõjas omistati talle hiljem veel Püha Apostelliku Vürsti Vladimiri Keiserliku ordu II klassi orden.
1813 juhatas Löwis of Menar prantslaste poolt vallutatud Danzigi piiramist ja sundis linna 17. novembril alistuma. Humaanse käitumise eest linna elanikkonna suhtes paigutati talle Danzigi kirikusse mälestustahvel. Kui ta 1814 erru läks, oli ta välja teeninud kaks kuldmõõka.
19. juunil 1818 valiti Friedrich von Löwis of Menar Liivimaa maapäeval maamarssaliks. 28. juunil 1821 valiti ta sellesse ametisse tagasi. Paraku tugevnesid tema ametiajal vastuolud rüütelkonna ja kindralkuberner markii Philip Paulucci vahel, kuna kaks meest olid rivaalid juba sõjaväeteenistuse aegadest. Kindralkuberneri survel esitas Löwis of Menar 27. märtsil 1822 maanõunike kogule tagasiastumispalve, mis ka rahuldati. Peale Viinis kindralkuberneriga peetud duelli avaldas ta 27. mail 1822 soovi ametisse naasta, kuid kindralkuberner ei olnud sellega nõus, põhjendades oma keeldumist asjaoluga, et ainult maapäev saab maamarssali ametisse kinnitada.