Hugo de Vries

Hugo de Vries

Hugo Marie de Vries [vri:s] (16. veebruar 1848 – 21. mai 1935) oli hollandi bioloog, kes rööbiti Carl Corrensi ja Erich von Tschermakiga taasavastas 1900. aastal Gregor Mendeli tööd geneetika alal.

De Vries õppis Leideni, Heidelbergi ja Würzburgi ülikoolis. Aastal 1878 omandas ta Amsterdami Ülikoolis doktorikraadi botaanika alal.

1890. aastatel tegeles de Vries taimede hübridiseerimise katsete seeriatega ja avastas uusi suureõielise kuningakepi vorme, mis kasvasid looduslikel jäätmaadel. Need avastused viisid ta samadele järeldustele, milleni oli jõudnud Mendel: konkreetsete tunnuste pärandumine ilmneb vaid üksikutel isenditel. Ta arvas koguni, et geenid (mida ta nimetas pangeenideks) suudavad ületada liigibarjääri: sama geeni olemasolu on vastutav kahe erineva lilleliigi karvasuse eest. Nendes oletustes oli ta oma ajast palju ees.

1890. aastate lõpus tutvus de Vries Mendeli artikliga, mis oli kirjutatud 40 aastat varem. De Vries muutis Mendeli töödes terminoloogiat, et kõrvaldada arusaamatused. Aastal 1900 avaldas ta oma katsete tulemused Prantsuse ajakirjas Comtes Rendus de l'Académie des Sciences, kuid ei maininud sõnagagi Mendeli töid, millest ta oli lähtunud. Pärast Carl Corrensi teravat kriitikat oli de Vries nõus mainima Mendeli nime.

Hugo Marie de Vries lahkus küll 1918. aastal Amsterdami Ülikoolist, kuid jätkas uurimustöid uute bioloogiliste objektide kallal. Tema tuntumad tööd on järgmised:

• "Intracellular Pangenesis" ('Rakusisene pangenees') (1889)
• "Mutatsiooniteooria" (saksakeelne väljaanne "Die Mutationstheorie" 1900–1903, ingliskeelne väljaanne 1910–1911)
• "Taimekasvatus", saksakeelne tõlge (1908)

Vaata ka

• Geneetikute ja biokeemikute loend