Slumm

Mumbai slumm. 60% Mumbai rahvastikku elab slummis. Slumlaste osakaal Mumbai elamike arvus suureneb.

Kibera slumm Nairobis, Aafrika suuruselt teine slumm

Slummid Johannesburgi agulis Sowetos

Slumm (iiri S lom é (s'lum ae)) on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikust materjalist (tavaliselt kartongist, vineerist, pappkarpidest, tahvelkivist jms) ehitatud elamud, infrastruktuuri (veevärgi ja kanalisatsiooni, sageli ka elektri) puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Slummis elavad kõige vaesemad inimesed, tavaliselt immigrandid maalt või teistest riigi piirkondadest. Paljud nendest on töötud või juhutöölised. Slummile on iseloomulik suur kuritegevus.

ÜRO andmetel vähenes aastatel 1990–2005 slummides elavate linnaelanike osakaal linlaste seas arengumaades 47%lt 37%-le, aga absoluutarvudes slummide elanike arv kasvab. Kui praegu elab slummides miljard inimest, siis aastal 2030 hakkab prognoosi järgi elama kaks miljardit.

Slummid on sageli rajatud igasugustele nõuetele tähelepanu pööramata. Seetõttu on nad sageli väga tuleohtlikud ja tulekahju võib palju maju hävitada. Slummides on vahel tänavad nii kitsad, et ei tuletõrje- ega kiirabiautod suuda neid mööda sõita ja seetõttu on slumlastel nende teenuste kättesaadavus raskendatud. Tavaliselt puudub slummis infrastruktuur: haiglad, koolid, politsei, ühistransport jne. Mumbai slummis puudub kolmandikul inimestel puhas joogivesi .

Selleks, et vähendada slummidest lähtuvat kuritegevust, rahastab Maailmapank kampaaniat "Slummideta linnad", mille käigus slummides maju lammutatakse, sealsed elanikud aetakse välja ning slummi asemele ehitatakse korralikke maju ja teisi rajatisi, vahel lihtsalt haljasalasid. Slummide hävitamist võimaldab asjaolu, et sealsed majad on rajatud igasuguste lubadeta või kui isegi maja on püstitatud legaalselt, puudub selle elanikel õigus selles majas elada (nad on skvotterid).

Mumbais tagas valitsus analoogilises programmis 1985. aastal abi korraliku elamispinna ehitamisel kõigile, kes suudavad suure osa uute majade ehitamisest ise tasuda. Selliseid oli 10–12% slumlastest, mis tähendab, et rõhuvale enamikule neist ei tulnud sellest programmist mingit kasu.

Slummide likvideerimine ei kõrvalda nende tekkimise põhjust, sest ei muuda slummielanike olukorda paremaks. Nad seisavad endiselt silmitsi vaesuse ja töötusega ning võivad lihtsalt kolida teise kohta, kuhu kerkib uus slumm. Sellepärast on tekkinud liikumine, mis keelustaks maailmas kõik slummide likvideerimise programmid, soovitades selle asemel tegeleda vaesuse põhjustega.

Tänapäeval Euroopas õigeid slumme ei ole, kuid ajalooliselt on kõigi suurte keskaegsete linnade juurde slummid kuulunud. Neid oli ka Tallinnas väljaspool Tallinna linnamüüriga ümbritsetud ala(20.saj. agulid).