Abeelia: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
EmausBot (arutelu | kaastöö)
Robotid
125 205 muudatust
P r2.7.3) (Robot: muudetud kk:Асаймұса (өсімдік)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{Taksonitabel
| nimi = Abeelia
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[taimed]]}}
| seisund =
| seisundi_süsteem =
| seisundi_ref =
| pilt = Abelia spp SZ34.png
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250 px
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| selts = [[Uniohakalaadsed]] ''Dipsacales''
| sugukond = [[Harakkuljuselised]] ''Linnaeaceae''
| perekond = '''Abeelia''' ''Abelia''
| liik =
| binaarne =
| binaarse_autor = [[Robert Brown|R. Br.]]
| levikukaart =
| sünonüümid = ''Vesalea''
}}
[[Pilt:Abelia_flowers.jpg|thumb|[[Suureõieline abeelia]]]]
[[Pilt:Abelia_flowers.jpg|thumb|[[Suureõieline abeelia]]]]
[[Pilt:Abelia-grandiflora-total.JPG|thumb|Suureõieline abeelia]]
[[Pilt:Abelia-grandiflora-total.JPG|thumb|Suureõieline abeelia]]
[[Pilt:Abelia floribunda3.jpg|thumb|''[[Abelia floribunda]]'']]
[[Pilt:Abelia floribunda3.jpg|thumb|''[[Abelia floribunda]]'']]
[[Pilt:Abelia spp SZ34.png|thumb]]
'''Abeelia''' (''Abelia'' [[Robert Brown|R. Br.]]) on [[taimed]]e [[perekond (bioloogia)|perekond]], mis arvatakse [[kuslapuulised|kuslapuuliste]] või [[harakkuljuselised|harakkuljuseliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]].
'''Abeelia''' (''Abelia'' [[Robert Brown|R. Br.]]) on [[taimed]]e [[perekond (bioloogia)|perekond]], mis arvatakse [[kuslapuulised|kuslapuuliste]] või [[harakkuljuselised|harakkuljuseliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]].


==Taksonoomia ja süstemaatiline kuuluvus==
==Taksonoomia ja süstemaatiline kuuluvus==
Perekonna esmakirjeldaja on [[Robert Brown]] ([[1818]]).
Perekonna esmakirjeldaja on [[Robert Brown]] ([[1818]]). Perekond on nime saanud [[hiina abeelia]] avastaja [[Clarke Abel]]i järgi. <ref name="Smith"/>


Traditsiooniliselt on abeelia arvatud [[kuslapuulised|kuslapuuliste]] sugukonda. [[APG II süsteem]] arvab abeelia koos [[harakkuljus]]e, [[kolkvitsia]], ''[[Dipelta]]'' ja ''[[Zabelia]]ga'' [[harakkuljuselised|harakkuljuseliste]] sugukonda.
Sünonüümina on kasutatud nime ''Vesalea''.

Perekond on nime saanud [[hiina abeelia]] avastaja [[Clarke Abel]]i järgi<ref>[[Archibald William Smith]]. ''A Gardener's Handbook of Plant Names'', lk 11. [http://books.google.ru/books?id=ahNMkgoNJ7IC&pg=PR7&source=gbs_selected_pages&cad=0_0#PPR7,M1 Google'i raamat]</ref>.

[[Tüüpliik]] on [[hiina abeelia]].

Traditsiooniliselt arvatakse abeelia [[kuslapuulised|kuslapuuliste]] sugukonda.

''[[Angiosperm Phylogeny Group]]'' (süsteem [[APG II]]) arvab abeelia koos [[harakkuljus]]e, ''[[Dipelta]]'', [[kolkvitsia]] ja ''[[Zabelia]]''<nowiki>'ga</nowiki> [[harakkuljuselised|harakkuljuseliste]] sugukonda.


Perekonna ''Zabelia'' liigid arvatakse mõnikord abeelia perekonda.
Perekonna ''Zabelia'' liigid arvatakse mõnikord abeelia perekonda.


==Levik==
==Leila==
Abeeliad kasvavad [[pärismaine taim|pärismaistena]] [[Ida-Aasia]]s [[Jaapan]]ist [[Himaalaja]]ni ning [[Põhja-Ameerika]] lõunaosas ([[Mehhiko]]s).
Abeeliad kasvavad [[pärismaine taim|pärismaistena]] [[Ida-Aasia]]s [[Jaapan]]ist [[Himaalaja]]ni ning [[Põhja-Ameerika]] lõunaosas ([[Mehhiko]]s).


==Välimus==
==Kirjeldus==
Abeeliad on aeglaselt kasvavad 1–6 m (tavaliselt 1,5–2,5 m) kõrgused [[põõsas|põõsad]]. Soojema kliima liigid on [[igihaljas puu|igihaljad]], külmema kliima liigid [[heitlehine puu|heitlehised]]. [[Leht|Lehed]] asetsevad [[vastak leheseis|vastakult]] või kolmeleheliste [[männaseline leheseis|männas]]tena. Lehed on [[munajas leht|munajad]] [[terava tipuga leht|terava tipuga]], läikivad, tavaliselt tumerohelised, 1 või 1,5 cm kuni 8 cm pikkused, tavaliselt [[lihakas leht|lihakad]]<ref name="TEA" />. Heitlehistel liikidel värvuvad lehed sügisel pronksivärvi lillakaks kuni punaseks.
Abeeliad on aeglaselt kasvavad 1...6 m (tavaliselt 1,5...2,5 m) kõrgused [[põõsas|põõsad]].


[[Õis|Õied]] asetsevad 1–8 kaupa lühikese [[ebasarikas|ebasarikana]] ülemises [[lehekaenal|lehekaenlas]] või varre tipus. Õied on tavaliselt väikesed (kõige suuremate, umbes 5 cm läbimõõduga õitega on ''[[Abelia floribunda]]'', [[rippuv õis|rippuvad]], valged kuni roosad (mõnikord lillakad või punased), [[kellukjas õis|kellukjad]] ([[lehterjas õis|lehterjad]] või [[torujas õis|torujad]]<ref name="TEA" />, viietise [[õiekroon|kroon]]i ja punase viietise [[õietupp|tupega]], 1–5 cm pikkused, tavalised [[lõhnav õis|lõhnavad õied]]. Mõnel liigil jäävad [[tuppleht|tupplehed]] pärast [[kroonleht|kroonlehtede]] langemist alles.
===Lehed===
[[Sigimik]] on kolme pesaga. Õies on neli [[tolmukas|tolmukat]].<ref name="TEA" /> Õitsemisperiood on pikk, kestes hiliskevadest sügiseni (juunist septembri või oktoobrini).
Soojema kliima liigid on [[igihaljas puu|igihaljad]], külmema kliima liigid [[heitlehine puu|heitlehised]].


[[Vili]] on [[nahkjas kest|nahkja kestaga]] [[pähklike]]<ref name="TEA" />
[[Leht|Lehed]] asetsevad [[vastak leheseis|vastamisi]] või kolmeleheliste [[männaseline leheseis|männas]]tena.


==Ökoloogia==
Nad on [[munajas leht|munajad]] [[terava tipuga leht|terava tipuga]], [[läikiv leht|läikivad]], tavaliselt tumerohelised, 1<ref>[http://www.ents.ee:81/?aid=214 TEA entsüklopeedia]</ref> või 1,5 cm kuni 8 cm pikkused, tavaliselt [[lihakas leht|lihakad]]<ref>[http://www.ents.ee:81/?aid=214 TEA entsüklopeedia]</ref>.
Abeeliad on mõne [[liblikalised|liblikalise]] [[vastne|vastsete]] [[toidutaim]]ed. Need on:
*''[[Acleris askoldana]]'' (''Abelia spathulata'')
*''[[Agrapha albostriata]]'' [[suureõieline abeelia]]
*''[[Biston robustus]]'' (''Abelia spathulata'')
*''[[Eumeta minuscula]]'' (suureõieline abeelia)
*''[[Hemaris thysbe]]''
*''[[Heterolocha stulta]]'' (''Abelia spathulata'')
*''[[Microleon longipalpis]]'' (suureõieline abeelia)
*''[[Odontopera arida]]'' (suureõieline abeelia)
*''[[Phthonosema invenustaria]]'' (''Abelia serrata'')
*''[[Synegia hadassa]]'' (''Abelia spathulata'')
*''[[Wilemania nitobei]]'' (''Abelia spathulata'')
==Aiandus==
Abeeliaid hinnatakse elegantse välimuse ja pika õitsemisperioodi tõttu. Teatud abeelialiigid on populaarsed [[dekoratiivtaim|dekoratiivsed]] aiapõõsad. Kõige levinum on suureõieline abeelia.


On olemas nii külmakartlikke liike, mis ei talu miinuskraade, kui ka küllaltki külmakindlaid liike. Eestis kasvatatakse [[avamaa]]l ainult külmakindlamaid liike.<ref name="TEA" /> Abeeliad eelistavad päikest või poolvarju. Suvel on vajavad ohtrat [[kastmine|kastmist]]. Et abeeliad taluvad pügamist hästi, saab neid kasutada [[elavtara]]na. Abeeliaid paljundatakse [[vegetatiivne paljundamine|vegetatiivselt]].
Heitlehistel liikidel värvuvad lehed sügisel pronksivärvi lillakaks kuni punaseks.

===Õied===
[[Õis|Õied]] asetsevad 1...8 kaupa lühikese [[ebasarikas|ebasarikana]] ülemises [[lehekaenal|lehekaenlas]] või [[varretipp|varretipus]].

Õied on tavaliselt väikesed (kõige suuremate, umbes 5 cm läbimõõduga õitega on ''[[Abelia floribunda]]'', [[rippuv õis|rippuvad]], valged kuni roosad (mõnikord lillakad või punased), [[kellukjas õis|kellukjad]] ([[lehterjas õis|lehterjad]] või [[torujas õis|torujad]]<ref>[http://www.ents.ee:81/?aid=214 TEA entsüklopeedia]</ref>, [[viietine õiekroon|viietise]] [[õiekroon|kroon]]iga ja punase [[viietine õietupp|viietise]] [[õietupp|tupega]], 1...5 cm pikkused, tavalised [[lõhnav õis|lõhnavad õied]]. Mõnel liigil jäävad [[tuppleht|tupplehed]] pärast [[kroonleht|kroonlehtede]] langemist alles.

[[Sigimik]] on kolme pesaga. Õies on neli [[tolmukas|tolmukat]].<ref>[http://www.ents.ee:81/?aid=214 TEA entsüklopeedia]</ref>

[[Õitsemisperiood]] on pikk, kestes hiliskevadest sügiseni (juunist septembri või oktoobrini).

===Vili===
[[Vili]] on [[nahkjas kest|nahkja kestaga]] [[pähklike]]<ref>[http://www.ents.ee:81/?aid=214 TEA entsüklopeedia]</ref>.


==Liigid ja hübriidid==
==Liigid ja hübriidid==
55. rida: 70. rida:
|
|
*''[[Abelia aitchinsonii]]''
*''[[Abelia aitchinsonii]]''
*''Abelia biflora'' ([[kaheõieline abeelia]]; [[Hiina]])
*''Abelia biflora'' – [[kaheõieline abeelia]] ([[Hiina]])
*''[[Abelia buddleioides]]'' (Hiina)
*''[[Abelia buddleioides]]'' (Hiina)
*''Abelia chinensis'' ([[hiina abeelia]]; Hiina)
*''Abelia chinensis'' – [[hiina abeelia]] (Hiina)
*''Abelia coreana'' ([[korea abeelia]])
*''Abelia coreana'' – [[korea abeelia]]
*''[[Abelia coriacea]]'' (Mehhiko)
*''[[Abelia coriacea]]'' ([[Mehhiko]])
*''[[Abelia corymbosa]]'' ([[Sise-Aasia]])
*''[[Abelia corymbosa]]'' ([[Sise-Aasia]])
*''[[Abelia curviflora]]'' (Jaapan)
*''[[Abelia curviflora]]'' ([[Jaapan]])
*''[[Abelia dielsii]]'' (Hiina)
*''[[Abelia dielsii]]'' (Hiina)
*''[[Abelia engleriana]]'' ([[Sichuan]])
*''[[Abelia engleriana]]'' ([[Sichuan]])
72. rida: 87. rida:
*''[[Abelia macrotera]]'' (Hiina)
*''[[Abelia macrotera]]'' (Hiina)
*''[[Abelia mexicana]]'' (Mehhiko)
*''[[Abelia mexicana]]'' (Mehhiko)
*''Abelia mosanensis'' ([[musani abeelia]], [[Korea]])
*''Abelia mosanensis'' – [[musani abeelia]] ([[Korea]])
*''[[Abelia occidentalis]]'' (Mehhiko)
*''[[Abelia occidentalis]]'' (Mehhiko)
*''[[Abelia parvifolia]]'' (Hiina)
*''[[Abelia parvifolia]]'' (Hiina)
80. rida: 95. rida:
*''[[Abelia tomentosa]]'' (Jaapan)
*''[[Abelia tomentosa]]'' (Jaapan)
*''[[Abelia taihyonii]]'' (Korea)
*''[[Abelia taihyonii]]'' (Korea)
*''Abelia triflora'' ([[kolmeõieline abeelia]]; Himaalaja)
*''Abelia triflora'' – [[kolmeõieline abeelia]] (Himaalaja)
*''[[Abelia umbellata]]'' (Sichuan)
*''[[Abelia umbellata]]'' (Sichuan)
*''[[Abelia uniflora]]''
*''[[Abelia uniflora]]''
86. rida: 101. rida:


;Hübriide
;Hübriide
*''Abelia ×grandiflora'' (''Abelia chinensis'' × ''Abelia uniflora''; [[suureõieline abeelia]])
*''Abelia ×grandiflora'' (''Abelia chinensis'' × ''Abelia uniflora'') – [[suureõieline abeelia]]
*''[[Abelia ×rupestris]]''
*''[[Abelia ×rupestris]]''

==Ökoloogia==
Abeeliad on mõne [[liblikalised|liblikalise]] [[vastne|vastsete]] [[toidutaim]]ed. Need on:
*''[[Acleris askoldana]]'' (''Abelia spathulata'')
*''[[Agrapha albostriata]]'' (suureõieline abeelia)
*''[[Biston robustus]]'' (''Abelia spathulata'')
*''[[Eumeta minuscula]]'' (suureõieline abeelia)
*''[[Hemaris thysbe]]''
*''[[Heterolocha stulta]]'' (''Abelia spathulata'')
*''[[Microleon longipalpis]]'' (suureõieline abeelia)
*''[[Odontopera arida]]'' (suureõieline abeelia)
*''[[Phthonosema invenustaria]]'' (''Abelia serrata'')
*''[[Synegia hadassa]]'' (''Abelia spathulata'')
*''[[Wilemania nitobei]]'' (''Abelia spathulata'')
==Aiandus==
Teatud abeelialiigid on populaarsed [[dekoratiivtaim|dekoratiivsed]] aiapõõsad. Kõige levinum on [[suureõieline abeelia]].

Abeeliaid hinnatakse elegantse välimuse ja pika õitsemisperioodi pärast.

On olemas nii külmakartlikke liike, mis peaaegu üldse pakast ei talu, kui ka küllaltki külmakindlaid liike. Eestis kasvatatakse [[avamaa]]l ainult külmakindlamaid liike.<ref>[http://www.ents.ee:81/?aid=214 TEA entsüklopeedia]</ref>

Abeeliad eelistavad päikest või poolvarju. Suvel on tarvis ohtrat [[kastmine|kastmist]].

Et abeeliad taluvad ulatuslikku lõikamist, saab neid kasutada [[elavtara]] jaoks.

Abeeliaid paljundatakse vegetatiivselt.


==Viited==
==Viited==
{{viited}}
{{viited|
<ref name="Smith">[[Archibald William Smith]] ''A Gardener's Handbook of Plant Names'', lk 11. [http://books.google.ru/books?id=ahNMkgoNJ7IC&pg=PR7&source=gbs_selected_pages&cad=0_0#PPR7,M1 Google'i raamat]</ref>
<ref name="TEA">[http://www.ents.ee:81/?aid=214 TEA entsüklopeedia]</ref>
}}


==Kirjandus==
==Kirjandus==

Redaktsioon: 20. oktoober 2012, kell 21:12

Abeelia

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Uniohakalaadsed Dipsacales
Sugukond Harakkuljuselised Linnaeaceae
Perekond Abeelia Abelia
Sünonüümid

Vesalea

Suureõieline abeelia
Suureõieline abeelia
Abelia floribunda

Abeelia (Abelia R. Br.) on taimede perekond, mis arvatakse kuslapuuliste või harakkuljuseliste sugukonda.

Taksonoomia ja süstemaatiline kuuluvus

Perekonna esmakirjeldaja on Robert Brown (1818). Perekond on nime saanud hiina abeelia avastaja Clarke Abeli järgi. [1]

Traditsiooniliselt on abeelia arvatud kuslapuuliste sugukonda. APG II süsteem arvab abeelia koos harakkuljuse, kolkvitsia, Dipelta ja Zabeliaga harakkuljuseliste sugukonda.

Perekonna Zabelia liigid arvatakse mõnikord abeelia perekonda.

Leila

Abeeliad kasvavad pärismaistena Ida-Aasias Jaapanist Himaalajani ning Põhja-Ameerika lõunaosas (Mehhikos).

Kirjeldus

Abeeliad on aeglaselt kasvavad 1–6 m (tavaliselt 1,5–2,5 m) kõrgused põõsad. Soojema kliima liigid on igihaljad, külmema kliima liigid heitlehised. Lehed asetsevad vastakult või kolmeleheliste männastena. Lehed on munajad terava tipuga, läikivad, tavaliselt tumerohelised, 1 või 1,5 cm kuni 8 cm pikkused, tavaliselt lihakad[2]. Heitlehistel liikidel värvuvad lehed sügisel pronksivärvi lillakaks kuni punaseks.

Õied asetsevad 1–8 kaupa lühikese ebasarikana ülemises lehekaenlas või varre tipus. Õied on tavaliselt väikesed (kõige suuremate, umbes 5 cm läbimõõduga õitega on Abelia floribunda, rippuvad, valged kuni roosad (mõnikord lillakad või punased), kellukjad (lehterjad või torujad[2], viietise krooni ja punase viietise tupega, 1–5 cm pikkused, tavalised lõhnavad õied. Mõnel liigil jäävad tupplehed pärast kroonlehtede langemist alles. Sigimik on kolme pesaga. Õies on neli tolmukat.[2] Õitsemisperiood on pikk, kestes hiliskevadest sügiseni (juunist septembri või oktoobrini).

Vili on nahkja kestaga pähklike[2]

Ökoloogia

Abeeliad on mõne liblikalise vastsete toidutaimed. Need on:

Aiandus

Abeeliaid hinnatakse elegantse välimuse ja pika õitsemisperioodi tõttu. Teatud abeelialiigid on populaarsed dekoratiivsed aiapõõsad. Kõige levinum on suureõieline abeelia.

On olemas nii külmakartlikke liike, mis ei talu miinuskraade, kui ka küllaltki külmakindlaid liike. Eestis kasvatatakse avamaal ainult külmakindlamaid liike.[2] Abeeliad eelistavad päikest või poolvarju. Suvel on vajavad ohtrat kastmist. Et abeeliad taluvad pügamist hästi, saab neid kasutada elavtarana. Abeeliaid paljundatakse vegetatiivselt.

Liigid ja hübriidid

Abeelia perekonda kuulub vähemalt 30 liiki ja palju hübriide.

Liike
Hübriide

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 Archibald William Smith A Gardener's Handbook of Plant Names, lk 11. Google'i raamat
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 TEA entsüklopeedia

Kirjandus

  • Backlund, A.; Pyck N. 1998. Diervillaceae and Linnaeaceae. Two new families of Caprifolioids. – Taxon 47 (3): 657–661.
  • Barnes, P. 2001. Looking at Abelias. – New Plantsman 8(2): 78–92.

Välislingid

Artikli kirjutamisel on kasutatud ingliskeelse Vikipeedia artikleid en:Abelia ja en:List of Lepidoptera that feed on Abelia ning prantsus- ja venekeelset Vikipeediat seisuga 14.3.2009.

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Abeelia&oldid=3277583"