Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis: erinevus redaktsioonide vahel
Parandused ja täiendused |
Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Peaminister asub täitma Vabariigi Presidendi ülesandeid, kui Vabariigi Presidendi ametikoht on vaba või Vabariigi President on takistatud oma ametikohuste täitmises, ja tema volitused kestavad, kuni valitakse uus Vabariigi President või [[Vabariigi Presidendi Asetäitja]]. Ajal, mil Peaminister täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid, täidab Peaministri ülesandeid Peaministri asetäitja.<ref>Vt ''Eesti Vabariigi Põhiseadus'' (1938), §46.</ref> |
Peaminister asub täitma Vabariigi Presidendi ülesandeid, kui Vabariigi Presidendi ametikoht on vaba või Vabariigi President on takistatud oma ametikohuste täitmises, ja tema volitused kestavad, kuni valitakse uus Vabariigi President või [[Vabariigi Presidendi Asetäitja]]. Ajal, mil Peaminister täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid, täidab Peaministri ülesandeid Peaministri asetäitja.<ref>Vt ''Eesti Vabariigi Põhiseadus'' (1938), §46.</ref> |
||
{{tsitaat2|''On õige, et Põhiseaduse andjad ei arvestanud võimalust, kus V. P. ülesandeid täidetakse kümmekond või enam aastat Peaministri poolt, samuti kui Põhiseaduse andjad ei arvestanud võimalust, et Eesti võidakse pikemaks ajaks okupeerida võõraste poolt. Kuid kui ka asuda seisukohale, et Eesti Vabariigi ja NSVL vahel on sõjavahekord ja et Põhiseadus käseb sel korral asuda [[Vabariigi Presidendi Asetäitja|V. P. Asetäitja]] valimisele kuue kuu möödumisel, siis ka sel korral täidab ikkagi Peaminister V. P. ülesandeid senikaua, kuni leiab aset V. P. Asetäitja valimine. Viibib see valimine või osutub see millegipärast võimatuks, jätkab Peaminister V. P. ülesannete täitmist ka selle kuue kuu või pikema ajavahemiku möödumisel''.| [[Artur Mägi]]. Pagulasesindused ja Eesti riigi esindajad. [[Teataja (Stockholm)|Teataja]], 5. detsember |
{{tsitaat2|''On õige, et Põhiseaduse andjad ei arvestanud võimalust, kus V. P. ülesandeid täidetakse kümmekond või enam aastat Peaministri poolt, samuti kui Põhiseaduse andjad ei arvestanud võimalust, et Eesti võidakse pikemaks ajaks okupeerida võõraste poolt. Kuid kui ka asuda seisukohale, et Eesti Vabariigi ja NSVL vahel on sõjavahekord ja et Põhiseadus käseb sel korral asuda [[Vabariigi Presidendi Asetäitja|V. P. Asetäitja]] valimisele kuue kuu möödumisel, siis ka sel korral täidab ikkagi Peaminister V. P. ülesandeid senikaua, kuni leiab aset V. P. Asetäitja valimine. Viibib see valimine või osutub see millegipärast võimatuks, jätkab Peaminister V. P. ülesannete täitmist ka selle kuue kuu või pikema ajavahemiku möödumisel''.| [[Artur Mägi]]. Pagulasesindused ja Eesti riigi esindajad. [[Teataja (Stockholm)|Teataja]], 5. detsember 1954, nr 23, lk 2.}} |
||
Kuna ükski seadus ei näe ette piiranguid Vabariigi Valitsuse liikmete valikule, võib Peaministriks Vabariigi Presidendi ülesandeis saada teoreetiliselt ka isik, kes ei ole hääleõiguslik Eesti Vabariigi kodanik.<ref>[[Edgar Talvik]]. ''Vabariigi Presidendi institutsioon''. Tartu, 1940. Lk 45.</ref> |
Kuna ükski seadus ei näe ette piiranguid Vabariigi Valitsuse liikmete valikule, võib Peaministriks Vabariigi Presidendi ülesandeis saada teoreetiliselt ka isik, kes ei ole hääleõiguslik Eesti Vabariigi kodanik.<ref>[[Edgar Talvik]]. ''Vabariigi Presidendi institutsioon''. Tartu, 1940. Lk 45.</ref> |
||
Redaktsioon: 28. august 2012, kell 15:43
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis on Eesti Vabariigi ajutise riigipea ametinimetus 1938. aasta põhiseaduse alusel.
Peaminister asub täitma Vabariigi Presidendi ülesandeid, kui Vabariigi Presidendi ametikoht on vaba või Vabariigi President on takistatud oma ametikohuste täitmises, ja tema volitused kestavad, kuni valitakse uus Vabariigi President või Vabariigi Presidendi Asetäitja. Ajal, mil Peaminister täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid, täidab Peaministri ülesandeid Peaministri asetäitja.[1]
| „ | On õige, et Põhiseaduse andjad ei arvestanud võimalust, kus V. P. ülesandeid täidetakse kümmekond või enam aastat Peaministri poolt, samuti kui Põhiseaduse andjad ei arvestanud võimalust, et Eesti võidakse pikemaks ajaks okupeerida võõraste poolt. Kuid kui ka asuda seisukohale, et Eesti Vabariigi ja NSVL vahel on sõjavahekord ja et Põhiseadus käseb sel korral asuda V. P. Asetäitja valimisele kuue kuu möödumisel, siis ka sel korral täidab ikkagi Peaminister V. P. ülesandeid senikaua, kuni leiab aset V. P. Asetäitja valimine. Viibib see valimine või osutub see millegipärast võimatuks, jätkab Peaminister V. P. ülesannete täitmist ka selle kuue kuu või pikema ajavahemiku möödumisel. | “ | Artur Mägi. Pagulasesindused ja Eesti riigi esindajad. Teataja, 5. detsember 1954, nr 23, lk 2. | ||
Kuna ükski seadus ei näe ette piiranguid Vabariigi Valitsuse liikmete valikule, võib Peaministriks Vabariigi Presidendi ülesandeis saada teoreetiliselt ka isik, kes ei ole hääleõiguslik Eesti Vabariigi kodanik.[2]
Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis
- Jüri Uluots (21. juuni 1940 – 9. jaanuar 1945)
- August Rei (9. jaanuar 1945 – 29. märts 1963)
- Aleksander Warma (30. märts 1963 – 23. detsember 1970)
- Tõnis Kint (23. detsember 1970 – 1. märts 1990)
- Heinrich Mark (1. märts 1990 – 8. oktoober 1992[3])
Seoses Eesti Vabariigi taastamisega 20. augustil 1991, sellele järgnenud diplomaatiliste suhete taastamisega mitmete riikidega või Eesti Vabariigi tunnustamisega mitmete riikide poolt[4], Riigikogu kokkukutsumisega ja Vabariigi Presidendi Lennart Mere ametisse astumisega lõpetas Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Heinrich Mark 7. oktoobril 1992 oma käskkirjaga[5] eksiilvalitsuse tegevuse ning andis 8. oktoobril 1992 presidendivolitused pidulikult üle taastatud põhiseaduslikule institutsioonile – Eesti Vabariigi presidendile Lennart Merele. Sellega olid tehtud kõik juriidilised toimingud Eesti Vabariigi järjekestvuse tagamiseks.[6]
Nõmme valitsus
Pikemalt artiklis Nõmme valitsus
Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse liige, majandusminister Mihkel Mathiesen oli ainsana eksiilvalitsuse tegevuse lõpetamise vastu. Tema ja ta mõttekaaslaste hinnangul pani Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Heinrich Mark ja valdav enamus valitsuse liikmeist 1918. aastal loodud Eesti Vabariigi suhtes toime riigireetmise. Nende tegu tähendas sisuliselt Eesti Vabariigi muutmist Eesti NSV järglaseks, sest nõukogude okupatsioon Eestis polnud lõppenud. Võtnud endale Peaministri Vabariigi Presidendi ülesandeis õigused, nimetas Mihkel Mathiesen 15. septembril 1992 ametisse 1938. aasta Põhiseadusele tugineva Eesti Vabariigi valitsuse ehk nn Nõmme valitsuse.[7] Vahetult enne VII riigikogu 1. istungjärgu algust, 5. oktoobril 1992, andis Nõmme Valitsuse riigisekretär Ahti Mänd avalikkusele teada Nõmme valitsuse ametisse astumisest. Veel ametis olev Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Heinrich Mark nimetas seda ebaseaduslikuks. Nõmme valitsus jätkab tegevust, ning peab Peaministriteks Vabariigi Presidendi ülesandeis, alates 15. septembrist 1992, järgmisi isikuid:
- Mihkel Mathiesen (15. september 1992 – 28. november 2003)
- Kalev Ots (28. november 2003 – )
Vaata ka
- Vabariigi Presidendi Asetäitja
- Vabariigi Presidendi asetäitmise seadus
- Peaminister Riigivanema ülesannetes
Viited
- ↑ Vt Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938), §46.
- ↑ Edgar Talvik. Vabariigi Presidendi institutsioon. Tartu, 1940. Lk 45.
- ↑ Nõmme valitsuse seisukoha järgi 15. september 1992
- ↑ Venemaa ja NSV Liit tunnustasid Eestit uue riigina Eesti NSV piirides, mis erinevad 1920. aasta Tartu rahulepinguga määratud piirist. See on põhjustanud kestvaid erimeelsusi Eesti ja Venemaa suhetes. - Tee iseseisvusele www.estonica.org Kasutatud 17.08.2012.
- ↑ Vabariigi Presidendi käskkiri nr 2 www.valitsus.ee Kasutatud 26.08.2012.
- ↑ Enn Sarv. Õiguse vastu ei sa ükski. 8.2. Järjepideva Eesti riigi taastamine www.okupatsioon.ee Kasutatud 20.08.2012.
- ↑ Eksiilvalitsus lõpetas, Nõmme valitsus alustas www.nommevalitsus.org Kasutatud 17.08.2012.