Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Parandused ja täiendused |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis''' on [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ajutise riigipea ametinimetus [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|1938. aasta põhiseaduse]] alusel. |
'''Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis''' on [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ajutise riigipea ametinimetus [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|1938. aasta põhiseaduse]] alusel. |
||
Peaminister asub täitma Vabariigi Presidendi ülesandeid, kui Vabariigi Presidendi ametikoht on vaba või Vabariigi President on takistatud täitmast oma ametiülesandeid ja tema volitused kestavad, kuni valitakse uus Vabariigi President või [[Vabariigi Presidendi Asetäitja]]. Ajal, mil Peaminister täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid, täidab Peaministri ülesandeid Peaministri asetäitja. |
Peaminister asub täitma Vabariigi Presidendi ülesandeid, kui Vabariigi Presidendi ametikoht on vaba või Vabariigi President on takistatud täitmast oma ametiülesandeid, ja tema volitused kestavad, kuni valitakse uus Vabariigi President või [[Vabariigi Presidendi Asetäitja]]. Ajal, mil Peaminister täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid, täidab Peaministri ülesandeid Peaministri asetäitja. |
||
{{tsitaat2|''On õige, et Põhiseaduse andjad ei arvestanud võimalust, kus V. P. ülesandeid täidetakse kümmekond või enam aastat Peaministri poolt, samuti kui Põhiseaduse andjad ei arvestanud võimalust, et Eesti võidakse pikemaks ajaks okupeerida võõraste poolt. Kuid kui ka asuda seisukohale, et Eesti Vabariigi ja NSVL vahel on sõjavahekord ja et Põhiseadus käseb sel korral asuda [[Vabariigi Presidendi Asetäitja|V. P. Asetäitja]] valimisele kuue kuu möödumisel, siis ka sel korral täidab ikkagi Peaminister V. P. ülesandeid senikaua, kuni leiab aset V. P. Asetäitja valimine. Viibib see valimine või osutub see millegipärast võimatuks, jätkab Peaminister V. P. ülesannete täitmist ka selle kuue kuu või pikema ajavahemiku möödumisel''.| [[Artur Mägi]]. Pagulasesindused ja Eesti riigi esindajad. [[Teataja (Stockholm)|Teataja]], 5. detsember 1953, nr 23, lk 2.}} |
|||
Kuna ükski seadus ei näe ette piiranguid Vabariigi Valitsuse liikmete valikule, võib Peaministriks Vabariigi Presidendi ülesandeis saada teoreetiliselt ka isik, kes ei ole hääleõiguslik Eesti Vabariigi kodanik. |
Kuna ükski seadus ei näe ette piiranguid Vabariigi Valitsuse liikmete valikule, võib Peaministriks Vabariigi Presidendi ülesandeis saada teoreetiliselt ka isik, kes ei ole hääleõiguslik Eesti Vabariigi kodanik.<ref>[[Edgar Talvik]]. ''Vabariigi Presidendi institutsioon''. Tartu, 1940. Lk 45.</ref> |
||
== Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis == |
== Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis == |
||
| 15. rida: | 15. rida: | ||
*[[Heinrich Mark]] ([[1. märts]] [[1990]] – [[15. september]] [[1992]]) |
*[[Heinrich Mark]] ([[1. märts]] [[1990]] – [[15. september]] [[1992]]) |
||
Seoses Eesti Vabariigi taastamisega [[20. august]]il [[1991]], sellele järgnenud diplomaatiliste suhete taastamisega mitmete riikidega või Eesti Vabariigi tunnustamisega maailma riikide poolt<ref>Venemaa ja NSV Liit tunnustasid Eestit uue riigina Eesti NSV piirides, mis erinevad 1920. aasta Tartu rahulepinguga määratud piirist. See on põhjustanud kestvaid erimeelsusi Eesti ja Venemaa suhetes. - [http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1985-1991_Iseseisvuse_taastamine/Tee_iseseisvusele/ Tee iseseisvusele] www.estonica.org Kasutatud 17.08.2012.</ref>, [[Riigikogu]] kokkutulekuga ja Vabariigi Presidendi [[Lennart Meri|Lennart Mere]] ametisseastumisega lõpetas eksiilvalitsus tegevuse ning Heinrich Mark, peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis aastail 1990–1992, andis volitused üle Lennart Merele. |
|||
==== 1938. a. Põhiseadusele tugineva Eesti Vabariigi Valitsuse ehk Nõmme valitsuse Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis ==== |
|||
==Nõmme valitsus== |
|||
Seoses Eesti Vabariigi iseseisvuse taasväljakuulutamisega [[20. august]]il [[1991]], sellele järgnenud rahvusvahelise (sh. Nõukogude Liidu) tunnustusega, [[Riigikogu]] kokkutulekuga ja Vabariigi Presidendi [[Lennart Meri]] ametisseastumisega lõpetas eksiilvalitsus tegevuse ning Heinrich Mark andis volitused üle Lennart Merile. Mihkel Mathiesen hääletas ainsana eksiilvalitsuse kaotamise vastu ning, pidades kogu ülejäänud eksiilvalitsust riigireeturiteks, lõi 1938. a. Põhiseadusele tugineva Eesti Vabariigi Valitsuse ehk [[Nõmme valitsus]]e, pidades ennast Peaministriks Vabariigi Presidendi ülesandeis. Nõmme valitsus jätkab tegevust, ning peab Peaministriteks Vabariigi Presidendi ülesandeis järgmiseid isikuid alates 1992. aastast: |
|||
{{vaata|Nõmme valitsus}} |
|||
Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse liige, majandusminister Mihkel Mathiesen oli ainsana eksiilvalitsuse tegevuse lõpetamise vastu, ning pidades kogu ülejäänud eksiilvalitsust riigireeturiteks, võttis endale Peaministri Vabariigi Presidendi ülesandeis õigused ja nimetas 15. septembril 1992 ametisse 1938. aasta Põhiseadusele tugineva Eesti Vabariigi Valitsuse ehk nn Nõmme valitsuse.<ref>[http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=7662&Itemid=29&lang=et Eksiilvalitsus lõpetas, Nõmme valitsus alustas] www.nommevalitsus.org Kasutatud 17.08.2012.</ref> Vahetult enne [[VII riigikogu]] 1. istungjärgu algust, [[5. oktoober|5. oktoobril]] 1992, andis Nõmme Valitsuse riigisekretär [[Ahti Mänd]] avalikkusele teada Nõmme valitsuse ametisse astumisest. Veel ametis olev Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Heinrich Mark nimetas seda ebaseaduslikuks. Nõmme valitsus jätkab tegevust, ning peab Peaministriteks Vabariigi Presidendi ülesandeis, alates 1992. aastast, järgmiseid isikuid: |
|||
*[[Mihkel Mathiesen]] ([[15. september]] [[1992]] – 28. november 2003) |
*[[Mihkel Mathiesen]] ([[15. september]] [[1992]] – 28. november 2003) |
||
*[[Kalev Ots]] ( |
*[[Kalev Ots]] ([[28. november]] [[2003]] – ) |
||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
| 26. rida: | 28. rida: | ||
*[[Vabariigi Presidendi asetäitmise seadus]] |
*[[Vabariigi Presidendi asetäitmise seadus]] |
||
*[[Peaminister Riigivanema ülesannetes]] |
*[[Peaminister Riigivanema ülesannetes]] |
||
==Viited== |
|||
{{viited}} |
|||
== Välislink == |
== Välislink == |
||
Redaktsioon: 17. august 2012, kell 22:20
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis on Eesti Vabariigi ajutise riigipea ametinimetus 1938. aasta põhiseaduse alusel.
Peaminister asub täitma Vabariigi Presidendi ülesandeid, kui Vabariigi Presidendi ametikoht on vaba või Vabariigi President on takistatud täitmast oma ametiülesandeid, ja tema volitused kestavad, kuni valitakse uus Vabariigi President või Vabariigi Presidendi Asetäitja. Ajal, mil Peaminister täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid, täidab Peaministri ülesandeid Peaministri asetäitja.
| „ | On õige, et Põhiseaduse andjad ei arvestanud võimalust, kus V. P. ülesandeid täidetakse kümmekond või enam aastat Peaministri poolt, samuti kui Põhiseaduse andjad ei arvestanud võimalust, et Eesti võidakse pikemaks ajaks okupeerida võõraste poolt. Kuid kui ka asuda seisukohale, et Eesti Vabariigi ja NSVL vahel on sõjavahekord ja et Põhiseadus käseb sel korral asuda V. P. Asetäitja valimisele kuue kuu möödumisel, siis ka sel korral täidab ikkagi Peaminister V. P. ülesandeid senikaua, kuni leiab aset V. P. Asetäitja valimine. Viibib see valimine või osutub see millegipärast võimatuks, jätkab Peaminister V. P. ülesannete täitmist ka selle kuue kuu või pikema ajavahemiku möödumisel. | “ | Artur Mägi. Pagulasesindused ja Eesti riigi esindajad. Teataja, 5. detsember 1953, nr 23, lk 2. | ||
Kuna ükski seadus ei näe ette piiranguid Vabariigi Valitsuse liikmete valikule, võib Peaministriks Vabariigi Presidendi ülesandeis saada teoreetiliselt ka isik, kes ei ole hääleõiguslik Eesti Vabariigi kodanik.[1]
Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis
- Jüri Uluots (21. juuni 1940 – 9. jaanuar 1945)
- August Rei (9. jaanuar 1945 – 29. märts 1963)
- Aleksander Warma (30. märts 1963 – 23. detsember 1970)
- Tõnis Kint (23. detsember 1970 – 1. märts 1990)
- Heinrich Mark (1. märts 1990 – 15. september 1992)
Seoses Eesti Vabariigi taastamisega 20. augustil 1991, sellele järgnenud diplomaatiliste suhete taastamisega mitmete riikidega või Eesti Vabariigi tunnustamisega maailma riikide poolt[2], Riigikogu kokkutulekuga ja Vabariigi Presidendi Lennart Mere ametisseastumisega lõpetas eksiilvalitsus tegevuse ning Heinrich Mark, peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis aastail 1990–1992, andis volitused üle Lennart Merele.
Nõmme valitsus
Pikemalt artiklis Nõmme valitsus
Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse liige, majandusminister Mihkel Mathiesen oli ainsana eksiilvalitsuse tegevuse lõpetamise vastu, ning pidades kogu ülejäänud eksiilvalitsust riigireeturiteks, võttis endale Peaministri Vabariigi Presidendi ülesandeis õigused ja nimetas 15. septembril 1992 ametisse 1938. aasta Põhiseadusele tugineva Eesti Vabariigi Valitsuse ehk nn Nõmme valitsuse.[3] Vahetult enne VII riigikogu 1. istungjärgu algust, 5. oktoobril 1992, andis Nõmme Valitsuse riigisekretär Ahti Mänd avalikkusele teada Nõmme valitsuse ametisse astumisest. Veel ametis olev Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Heinrich Mark nimetas seda ebaseaduslikuks. Nõmme valitsus jätkab tegevust, ning peab Peaministriteks Vabariigi Presidendi ülesandeis, alates 1992. aastast, järgmiseid isikuid:
- Mihkel Mathiesen (15. september 1992 – 28. november 2003)
- Kalev Ots (28. november 2003 – )
Vaata ka
- Vabariigi Presidendi Asetäitja
- Vabariigi Presidendi asetäitmise seadus
- Peaminister Riigivanema ülesannetes
Viited
- ↑ Edgar Talvik. Vabariigi Presidendi institutsioon. Tartu, 1940. Lk 45.
- ↑ Venemaa ja NSV Liit tunnustasid Eestit uue riigina Eesti NSV piirides, mis erinevad 1920. aasta Tartu rahulepinguga määratud piirist. See on põhjustanud kestvaid erimeelsusi Eesti ja Venemaa suhetes. - Tee iseseisvusele www.estonica.org Kasutatud 17.08.2012.
- ↑ Eksiilvalitsus lõpetas, Nõmme valitsus alustas www.nommevalitsus.org Kasutatud 17.08.2012.