Populatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: lisatud zh-min-nan:Kò-thé-kûn |
Unicodifying using AWB |
||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
[[Pilt:Populatsioonitihedus legend.png|thumb|Legend]] |
[[Pilt:Populatsioonitihedus legend.png|thumb|Legend]] |
||
'''Populatsioon''' ehk '''asurkond''' on kõik organismid, mis kuuluvad samasse [[liik (bioloogia) |
'''Populatsioon''' ehk '''asurkond''' on kõik organismid, mis kuuluvad samasse [[liik (bioloogia)|liiki]] ja kasutavad [[elupaik|elu]]-, [[sigimine|sigimis]]-, ja [[toitumispaik|toitomispaigana]] ühist [[territoorium|geograafilist piirkonda]]. |
||
Tavaliselt on ristumise tõenäosus oluliselt suurem ühises elukohas elavate [[organism |
Tavaliselt on ristumise tõenäosus oluliselt suurem ühises elukohas elavate [[organism|isendite]] vahel (inbreeding) kui sellest eemal [[isolatsioon|geograafiliselt isoleeritud alas]] elavate isendite vahel (crossbreeding).<ref>{{cite book | last = Hartl | first = Daniel | authorlink = | title = Principles of Population Genetics | publisher = [[Sinauer Associates]] | series = | year = 2007 | doi = |
||
| isbn = 978-0-87893-308-2 | page = 45}}</ref> [[ |
| isbn = 978-0-87893-308-2 | page = 45}}</ref> [[Sotsioloogia]]s tähendab populatsioon inimeste gruppi. [[Demograafia]] on [[sotsiaalteadus]], mis tegeleb inimpopulatsioonide [[statistika|statistilise]] õpetusega. |
||
==Populatsioonigeneetika== |
==Populatsioonigeneetika== |
||
[[Populatsioonigeneetika]] järgi kõik organismid, kus isendipaar saab omavahel järglasi, moodustavad paljunemisvõimelise populatsiooni. Eeldus on vaid selles, et kõik populatsiooni liikmed kuuluksid ühte ja samasse [[liik |
[[Populatsioonigeneetika]] järgi kõik organismid, kus isendipaar saab omavahel järglasi, moodustavad paljunemisvõimelise populatsiooni. Eeldus on vaid selles, et kõik populatsiooni liikmed kuuluksid ühte ja samasse [[liik]]i.<ref>{{cite book |
||
| last = Hartl |
| last = Hartl |
||
| first = Daniel |
| first = Daniel |
||
| 23. rida: | 23. rida: | ||
| isbn = 978-0-87893-308-2 |
| isbn = 978-0-87893-308-2 |
||
| page = 95}}</ref> |
| page = 95}}</ref> |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
| 39. rida: | 38. rida: | ||
[[Kategooria:Sünökoloogia]] |
[[Kategooria:Sünökoloogia]] |
||
| ⚫ | |||
[[be:Папуляцыя]] |
[[be:Папуляцыя]] |
||
[[ca:Població (biologia)]] |
[[ca:Població (biologia)]] |
||
| 53. rida: | 53. rida: | ||
[[sv:Population]] |
[[sv:Population]] |
||
[[vi:Quần thể]] |
[[vi:Quần thể]] |
||
| ⚫ | |||
[[uk:Популяція]] |
[[uk:Популяція]] |
||
Redaktsioon: 7. august 2012, kell 21:38
|
See artikkel räägib ökoloogia mõistest; matemaatilise statistika mõistest vaata artiklit Üldkogum |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2012) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitomispaigana ühist geograafilist piirkonda. Tavaliselt on ristumise tõenäosus oluliselt suurem ühises elukohas elavate isendite vahel (inbreeding) kui sellest eemal geograafiliselt isoleeritud alas elavate isendite vahel (crossbreeding).[1] Sotsioloogias tähendab populatsioon inimeste gruppi. Demograafia on sotsiaalteadus, mis tegeleb inimpopulatsioonide statistilise õpetusega.
Populatsioonigeneetika
Populatsioonigeneetika järgi kõik organismid, kus isendipaar saab omavahel järglasi, moodustavad paljunemisvõimelise populatsiooni. Eeldus on vaid selles, et kõik populatsiooni liikmed kuuluksid ühte ja samasse liiki.[2]
Vaata ka
Viited
- ↑ Hartl, Daniel (2007). Principles of Population Genetics. Sinauer Associates. Lk 45. ISBN 978-0-87893-308-2.
- ↑ Hartl, Daniel (2007). Principles of Population Genetics. Sinauer Associates. Lk 95. ISBN 978-0-87893-308-2.