Laialehine hundinui: erinevus redaktsioonide vahel

Laialehine hundinui
	;
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Üheidulehelised Liliopsida;
Selts	Kõrreliselaadsed Poales;
Sugukond	Hundinuialised Typhaceae;
Perekond	Hundinui Typha;
Liik	Laialehine hundinui;
Binaarne nimetus
	Typha latifolia; L.

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 3. juuli 2012, kell 00:22

Laialehine hundinui ehk laialeheline hundinui (Typha latifolia) on hundinuialiste sugukonda hundinuia perekonda kuuluv rohttaim.

Rahvasuus

Rahvapäraseid nimetusi: hundikurikas, hunditubin, purikas, soetõlv, laos, tainad, soomõõk, turunui

Kasvukoht

Ta on Eestis väga tavaline liik. Kasvab veekogude soostunud kallastel, võib kasvada ka kaldavees.

Kirjeldus

Roomava risoomiga hundinui võib kasvada kuni 2 meetri kõrguseks. Sileda varrega, lehed 1–2 cm laiad.

Laialehise hundinuia varre tipus asuv õisik on tõlvik ja meenutab välisilmelt nuia. Võimsa tõlviku järgi on teda teiste niiskuslembeste ja veetaimedega raske sassi ajada. Segi võib teda kergemini ajada teise samast perekonnast oleva liigiga — ahtalehise hundinuiaga. Neid saab hõlpsasti eristada emas- ja isasõisiku varrel oleva vahe (3–5 cm) tõttu, mida laialehisel hundinuial ei esine.

Taim on kahekojaline: tal on nii emas- kui ka isasõied. Emasõied moodustavad paksu tõlviku, isasõied on peenemas tõlvikus ja harilikult heledamad kui emasõied. Pärast õitsemist ja viljastumist isastõlvik tavaliselt langeb maha.

Lisaks sugulisele paljunemisele võib taim levida ka vegetatiivselt, eriti risoomide kaudu.

Kasutamine

Laialehist hundinuia on inimene kasutanud mitmeks otstarbeks. Näiteks on tema pikkadest lineaalsetest lehtedest punutud korve ja nööre. Taime risoome on tarvitatud toiduks, sest need on toitaineterikkad, sisaldades eriti tärklist.

Välislingid

Liigikirjeldus TÜ Loodusteadusliku hariduse keskuse interaktiivses õpikeskkonnas; bio.edu.ee

@@ 21. rida: / 21. rida: @@
 | sünonüümid =
 }}
-'''Laialehine hundinui''' ehk '''laialeheline hundinui''' (''Typha latifolia'') on [[hundinuialised|hundinuialiste]] sugukonda arvatud niiskuslembene [[taim]], kes võib kasvada ka kaldavees. Ta on Eestis väga tavaline liik.
+'''Laialehine hundinui''' ehk '''laialeheline hundinui''' (''Typha latifolia'') on [[hundinuialised|hundinuialiste]] sugukonda [[hundinui]]a perekonda kuuluv [[rohttaim]].
-== Välimus ==
+== Rahvasuus ==
+Rahvapäraseid nimetusi: '''hundikurikas''', '''hunditubin''', '''purikas''', '''soetõlv''', '''laos''', '''tainad''', '''soomõõk''', '''turunui'''
+==Kasvukoht==
-Laialehise hundinuia varre tipus asuv õisik on tõlvik ja meenutab välisilmelt nuia. Võimsa tõlviku järgi on teda teiste niiskuslembeste ja veetaimedega raske sassi ajada. Segi võib teda kergemini ajada teise samast perekonnast oleva liigiga — [[ahtalehine hundinui|ahtalehise hundinuiaga]]. Neid saab hõlpsasti eristada emas- ja isasõisiku varrel oleva vahe (3–5 cm) tõttu, mida laialehisel hundinuial ei esine.
+Ta on Eestis väga tavaline liik. Kasvab veekogude soostunud kallastel, võib kasvada ka kaldavees.
+==Kirjeldus==
-== Õied ja paljunemine ==
+Roomava [[risoom]]iga hundinui võib kasvada kuni 2 meetri kõrguseks. Sileda varrega, lehed 1–2 cm laiad.
-Taim on kahesuguline: tal on nii emas- kui ka isasõied. Emasõied moodustavad paksu tõlviku, isasõied on peenemas tõlvikus ja harilikult heledamad kui emasõied. Pärast õitsemist ja viljastumist isastõlvik tavaliselt langeb maha.
+Laialehise hundinuia varre tipus asuv [[õisik]] on [[tõlvik]] ja meenutab välisilmelt nuia. Võimsa tõlviku järgi on teda teiste niiskuslembeste ja veetaimedega raske sassi ajada. Segi võib teda kergemini ajada teise samast perekonnast oleva liigiga — [[ahtalehine hundinui|ahtalehise hundinuiaga]]. Neid saab hõlpsasti eristada emas- ja isasõisiku varrel oleva vahe (3–5 cm) tõttu, mida laialehisel hundinuial ei esine.
-Lisaks sugulisele paljunemisele võib taim levida ka vegetatiivselt, eriti [[risoom]]ide kaudu.
+Taim on [[kahekojaline taim|kahekojaline]]: tal on nii emas- kui ka isasõied. Emasõied moodustavad paksu tõlviku, isasõied on peenemas tõlvikus ja harilikult heledamad kui emasõied. Pärast õitsemist ja viljastumist isastõlvik tavaliselt langeb maha.
-== Kasutamine ==
-Laialehist hundinuia on inimene kasutanud mitmeks otstarbeks. Näiteks on tema pikkadest lineaalsetest lehtedest punutud korve ja nööre. Taime risoome on tarvitatud toiduks, sest need on toitaineterikkad, sisaldades eriti tärklist.
+Lisaks sugulisele paljunemisele võib taim levida ka [[vegetatiivne paljunemine|vegetatiivselt]], eriti [[risoom]]ide kaudu.
-== Rahvasuus ==
-Rahvapäraseid nimetusi: '''hundikurikas''', '''hunditubin''', '''purikas''', '''soetõlv''', '''laos''', '''tainad''', '''soomõõk''', '''turunui'''
+== Kasutamine ==
+Laialehist hundinuia on inimene kasutanud mitmeks otstarbeks. Näiteks on tema pikkadest lineaalsetest lehtedest punutud korve ja nööre. Taime risoome on tarvitatud toiduks, sest need on toitaineterikkad, sisaldades eriti [[tärklis]]t.
 == Välislingid ==