Puupuhkpillid: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.2) (Robot: muudetud hr:Drvena puhačka glazbala |
P r2.7.1) (Robot: muudetud el:Ξύλινα πνευστά |
||
33. rida: | 33. rida: | ||
[[da:Træblæser]] |
[[da:Træblæser]] |
||
[[de:Holzblasinstrument]] |
[[de:Holzblasinstrument]] |
||
[[el:Ξύλινα πνευστά |
[[el:Ξύλινα πνευστά]] |
||
[[en:Woodwind instrument]] |
[[en:Woodwind instrument]] |
||
[[es:Instrumento de viento-madera]] |
[[es:Instrumento de viento-madera]] |
Redaktsioon: 1. juuli 2012, kell 16:43
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2007) |
Puupuhkpillid ehk puupillid on puhkpillid ehk aerofonid, mille algseks ajalooliseks valmistamise materjaliks on puit. Tänapäeval kasutatakse puupillide ehitamisel lisaks puidule ka metalli, elevandiluud ning tehismaterjale.
Ehituslikult kujutab puupill endast aukudega toru. Auke sõrmede või klappidega avades ja sulgedes saab muuta helikõrgust.
Klarnetil on ühekordne, oboel ja fagotil aga kahekordne lesthuulik. Flöödil on aukhuulik.
Klassikalise sümfooniaorkestri koosseisu kuulub flööt (flauto), oboe (oboe), klarnet (clarinetto) ja fagott (fagotto). Sümfooniaorkestri puupillide seas mängib kõige kõrgemalt flöödi väikeveli - pikoloflööt, madalamalt fagotipapa - kontrafagott. Nõnda on puupillide diapasoon väga lai ja katab näiteks peaaegu kogu klaveri klaviatuuril. Termin 'puupillid' iseloomustab pigem kõlavärvi, mis on omamoodi 'looduslik' sume ning liidab ja pehmendab orkestris särisevaid vaskpille ja tihedakõlalisi kellpille.
Vaata ka
- Muusikainstrumentide alfabeetiline loend
- Muusikainstrumentide süstemaatiline loend
- Puhkpillid
- Puhkpillide loend
- Vaskpuhkpillid
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Puupuhkpillid |