Puupuhkpillid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RedBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2) (Robot: muudetud hr:Drvena puhačka glazbala
Gerakibot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (Robot: muudetud el:Ξύλινα πνευστά
33. rida: 33. rida:
[[da:Træblæser]]
[[da:Træblæser]]
[[de:Holzblasinstrument]]
[[de:Holzblasinstrument]]
[[el:Ξύλινα πνευστά της συμφωνικής ορχήστρας]]
[[el:Ξύλινα πνευστά]]
[[en:Woodwind instrument]]
[[en:Woodwind instrument]]
[[es:Instrumento de viento-madera]]
[[es:Instrumento de viento-madera]]

Redaktsioon: 1. juuli 2012, kell 16:43

Puupuhkpillid ehk puupillid on puhkpillid ehk aerofonid, mille algseks ajalooliseks valmistamise materjaliks on puit. Tänapäeval kasutatakse puupillide ehitamisel lisaks puidule ka metalli, elevandiluud ning tehismaterjale.

Ehituslikult kujutab puupill endast aukudega toru. Auke sõrmede või klappidega avades ja sulgedes saab muuta helikõrgust.

Klarnetil on ühekordne, oboel ja fagotil aga kahekordne lesthuulik. Flöödil on aukhuulik.

Klassikalise sümfooniaorkestri koosseisu kuulub flööt (flauto), oboe (oboe), klarnet (clarinetto) ja fagott (fagotto). Sümfooniaorkestri puupillide seas mängib kõige kõrgemalt flöödi väikeveli - pikoloflööt, madalamalt fagotipapa - kontrafagott. Nõnda on puupillide diapasoon väga lai ja katab näiteks peaaegu kogu klaveri klaviatuuril. Termin 'puupillid' iseloomustab pigem kõlavärvi, mis on omamoodi 'looduslik' sume ning liidab ja pehmendab orkestris särisevaid vaskpille ja tihedakõlalisi kellpille.


Vaata ka

Välislingid