Mongolid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
AvicBot (arutelu | kaastöö)
P r2.6.5) (robot lisas: sco:Mongols
Vapsik (arutelu | kaastöö)
P Lingid parandatud
9. rida: 9. rida:
Väiksemad mongolite kogukonnad on ka [[USA]]s, [[Tšehhi Vabariik|Tšehhi Vabariigis]] ning [[Suurbritannia]]s.
Väiksemad mongolite kogukonnad on ka [[USA]]s, [[Tšehhi Vabariik|Tšehhi Vabariigis]] ning [[Suurbritannia]]s.


Termin ''mongolid'' ilmus kroonikaisse esimest korda [[8. sajand]]il, Hiina [[Tangi dünastia]] ajal, tähistades üht [[Shiwei]] hõimu. Uuesti kerkis see esile [[11. sajand]]i lõpul [[Khitan]]i valitsusajal. Pärast [[Liao dünastia]] langust [[1125]]. aastal sai mongoleist [[Stepp|stepi]] juhtiv hõim, kel oli võim ka Põhja-Hiina üle. Sõjad [[Jini dünastia]] ja [[Tatarlased|tatarlastega]] nõrgestasid neid siiski suuresti. [[13. sajand]]il sai sõnast mongolid üldnimetus suure rühma mongoli ja pooleldi turgi hõimude kohta, kes olid ühendatud [[Džingis-khaan]]i võimu alla.
Termin ''mongolid'' ilmus kroonikaisse esimest korda [[8. sajand]]il, Hiina [[Tangi dünastia]] ajal, tähistades üht [[Shiwei]] hõimu. Uuesti kerkis see esile [[11. sajand]]i lõpul [[Khitan]]i valitsusajal. Pärast [[Liao dünastia]] langust [[1125]]. aastal sai mongoleist [[Stepp|stepi]] juhtiv hõim, kel oli võim ka Põhja-Hiina üle. Sõjad [[Jini dünastia]] ja [[Tatarlased|tatarlastega]] nõrgestasid neid siiski suuresti. [[13. sajand]]il sai sõnast mongolid üldnimetus suure rühma mongoli ja pooleldi turgi hõimude kohta, kes olid ühendatud [[Tšingis-khaan]]i võimu alla. Mongolid jäkasid vallutusi ning lõid [[Mongoli impeerium]]i, maailma suurima riigi.


Mongolite lähedased [[sugulasrahvas|sugulasrahvad]] on [[kalmõkid]], [[oiraadid]], [[burjaadid]], [[tõvalased]] ja teised [[altai keeled|altai keeli]] kõnelevad rahvad.
Mongolite lähedased [[sugulasrahvas|sugulasrahvad]] on [[kalmõkid]], [[oiraadid]], [[burjaadid]], [[tõvalased]] ja teised [[altai keeled|altai keeli]] kõnelevad rahvad.


Usuliselt kuulub enamik mongoleist [[tiibeti budism]]i ja [[šamanism]]i formaalselt [[tengriism]]i. On ka väiksemaid [[Kristlus|kristlikke]] ja [[islam]]i rühmi.
Usuliselt kuulub enamik mongoleist [[tiibeti budism]]i ja [[šamanism]]i formaalselt [[tengrism]]i. On ka väiksemaid [[Kristlus|kristlikke]] ja [[islam]]i rühmi.


Ajaloost tuntud mongolid on eelkõige kunagise [[Mongoolia suurriik|Mongoolia suurriigi]] ja selle järglasriikide valitsejad: [[Džingis-khaan]], [[Kubla-khaan]], [[Subutai]] jt.
Ajaloost tuntud mongolid on eelkõige kunagise [[Mongoli impeerium]] ja selle järglasriikide valitsejad: [[Tšingis-khaan]], [[Hubilai]], [[Subotai]] jt.


{{JÄRJESTA:Mongoolia}}
{{JÄRJESTA:Mongoolia}}

Redaktsioon: 23. mai 2012, kell 12:17

Mongolid (mongoli keeles Mongγol, kirillitsas Монгол) on tänapäeva Mongoolias, Hiinas ja Venemaal elav rahvas. Mongoli päritolu inimesi on neis riikides kokku ligikaudu 11 miljonit.

Mongoolia elanikest 92,6% on mongolid, keda on kokku umbes 2,8 miljonit. Keskajast kuni uusaja alguseni kuulusid halhimongolid, urianhaid ja burjaadid idamongolite ning peamiselt Altai piirkonnas elutsevad oiraadid läänemongolite hulka.

2000. aastal loendati Hiina Rahvavabariigis 5,8 miljonit mongolit. Samas loendati 1992. aastal Hiinas vaid 3,6 miljonit mongolit. Enamik neist elab Sise-Mongoolia autonoomses piirkonnas või Liaoningi provintsis, vähemal määral ka lähedastes provintsides.

Venemaal kuuluvad idamongolite hulka burjaadid. Läänemongolide seas on Vene Altais elavad oiraadid ning Kaspia põhjakaldal asetsevad kalmõkid, kes moodustavad 53,3% Kalmõkkia autonoomse piirkonna asukaist. Ka tõva ja altai rahvad on mongolitele kultuuriliselt lähedased, ent kõnelevad turgi keeli. Kokku on neid umbkaudu 1 miljon inimest.

Väiksemad mongolite kogukonnad on ka USAs, Tšehhi Vabariigis ning Suurbritannias.

Termin mongolid ilmus kroonikaisse esimest korda 8. sajandil, Hiina Tangi dünastia ajal, tähistades üht Shiwei hõimu. Uuesti kerkis see esile 11. sajandi lõpul Khitani valitsusajal. Pärast Liao dünastia langust 1125. aastal sai mongoleist stepi juhtiv hõim, kel oli võim ka Põhja-Hiina üle. Sõjad Jini dünastia ja tatarlastega nõrgestasid neid siiski suuresti. 13. sajandil sai sõnast mongolid üldnimetus suure rühma mongoli ja pooleldi turgi hõimude kohta, kes olid ühendatud Tšingis-khaani võimu alla. Mongolid jäkasid vallutusi ning lõid Mongoli impeeriumi, maailma suurima riigi.

Mongolite lähedased sugulasrahvad on kalmõkid, oiraadid, burjaadid, tõvalased ja teised altai keeli kõnelevad rahvad.

Usuliselt kuulub enamik mongoleist tiibeti budismi ja šamanismi formaalselt tengrismi. On ka väiksemaid kristlikke ja islami rühmi.

Ajaloost tuntud mongolid on eelkõige kunagise Mongoli impeerium ja selle järglasriikide valitsejad: Tšingis-khaan, Hubilai, Subotai jt.