Põlva rajoon: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (Robot: lisatud ru:Пыльваский район |
||
| 19. rida: | 19. rida: | ||
[[Kategooria:Eesti NSV haldusüksused]] |
[[Kategooria:Eesti NSV haldusüksused]] |
||
[[ru:Пыльваский район]] |
|||
Redaktsioon: 29. aprill 2012, kell 14:54
Põlva rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s.
Rajoon moodustati 1. oktoobril 1950 Ahja ja Kiidjärve vallast tolleaegselt Tartumaalt ning Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste ja Põlva vallast Võrumaalt. Rajoonikeskuseks oli Põlva asula.[1]
Rajoon koosnes kahekümnest külanõukogust: Ahja, Akste-Kärsa, Laane, Kiidjärve, Vastse-Kuuste, Erastvere, Kanepi, Põlgaste, Häätaru, Karaski, Mustjõe, Vardja, Kauksi, Mooste, Himmaste, Kioma (Kiuma), Peri, Põlva, Vanaküla ja Rasina.[2]
3. maist 1952 kuni 25. aprillini 1953 kuulus Põlva rajoon Tartu oblasti koosseisu.[1]
Kolhooside ühinemise tõttu mitmed külanõukogud liideti. 1954. aastal jäi rajooni neid vaid üheksa. See nö Väike-Põlva rajoon hõlmas praeguse Põlva maakonna keskosa. Ida poole jäi Räpina rajoon ning lääne poole Otepää rajoon.[2]
1959. aastal liideti Põlva rajooniga endise Otepää rajooni idaosa (Kooraste, Valgjärve ja Veski külanõukogud) ning 1961. aastal endise Räpina rajooni kesk- ja lõunaosa (Alaküla, Leevi, Linte, Mikitamäe, Satserinna, Suuremetsa, Veriora, Võõpsu ja Värska külanõukogud).[1] Selleks ajaks olid Põlva rajooni piirid ja suurus võrreldavad tänapäeva maakonnaga.[2]
1963. aastal lisati juurde väike piirkond Suuremetsa külanõukogu haldusalasse rajooni lõunaosas.[2]
1. jaanuaril 1990 nimetati Põlva rajoon ümber Põlva maakonnaks.[1]