Charles Sibley

Charles Gald Sibley (7. august 1917 – 12. aprill 1998) oli Ameerika Ühendriikide ornitoloog ja molekulaarbioloog.

Charles Sibley õppis California Ülikoolis Berkeleys, kus sai 1948. aastal filosoofiadoktori kraadi. Ta rändas palju, tegi oma esimesed välitööd 1939 ja 1941 Mehhikos, seejärel Saalomoni saartel, Bismarcki saartel, Paapua Uus-Guineas ja Teise maailmasõja ajal Filipiinidel. Ta oli Ühendriikide merevägede leitnant. Sõja ajal viibis ta pikalt Emirau saarel Paapua Uus-Guineas.

Aastatel 1948–1949 oli Sibley Kansase ülikoolis zooloogia õpetaja ja linnuosakonna kuraator, 1949–1953 San Jose riigikooli zooloogia abiprofessor. 1953–1965 töötas ta Cornelli ülikoolis, algul zooloogia abiprofessorina, seejärel professorina ning hiljem ornitoloogia laboratooriumi juhatajana. 1965–1986 oli ta Yale'i ülikooli bioloogia professor ja Peabody Museum'i linnuosakonna kuraator. 1986–1992 oli ta San Francisco riigiülikooli dekaan, ning aastast 1993 kuni surmani Sonoma riigiülikooli bioloogia professor. Charles Sibley valiti 1986. aastal Ühendriikide rahvusliku teaduste akadeemia liikmeks. 1990. aastal valiti ta Rahvusvahelise Ornitoloogiakongressi presidendiks.

Charles Sibley rakendas alates 1960. aastate algusest molekulaarbioloogiat lindude süstemaatika uurimiseks. Aastakümneid kestnud töö tulemusena valmis koostöös Jon Edward Ahlquist'iga teos Phylogeny and Classification of Birds (1991), ja koostöös Burt L. Monroe, Jr-ga Distribution and Taxonomy of Birds of the World. Need on ühed enim viidatud ornitoloogilised teosed. Koostöös Burt L. Monroe, Jr.-ga valmis ka A World Checklist of Birds (New Haven: Yale University Press, 1993).

Välislingid

the Auk