Jäänukjärv: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
Ajapikku kujunevad jäänukjärvedest [[madalsoo]]d<ref name=keskkonnaamet/>, mis võivad hiljem isegi [[raba]]studa. Näiteks [[Põlvamaa]]l [[Meelva maastikukaitseala]]l asuv [[Meelva raba]] on tekkinud jäänukjärvede [[soostumine|soostumise]] tulemusena<ref>[http://www.hot.ee/kaja56/meelva.htm Meelva maastikukaitseala]</ref>. |
Ajapikku kujunevad jäänukjärvedest [[madalsoo]]d<ref name=keskkonnaamet/>, mis võivad hiljem isegi [[raba]]studa. Näiteks [[Põlvamaa]]l [[Meelva maastikukaitseala]]l asuv [[Meelva raba]] on tekkinud jäänukjärvede [[soostumine|soostumise]] tulemusena<ref>[http://www.hot.ee/kaja56/meelva.htm Meelva maastikukaitseala]</ref>. |
||
Jäänukjärved on [[lind]]udele tähtsad pesitsemis- ja toitumiskohad. Nende rohusaarekestel pesitsevad meeleldi [[sookurg|sookured]], sest läbi vee ei pääse sinna [[rebane|rebased]] ega [[kährikkoer]]ad. Jäänukjärvedes elutsevad [[apteegikaan]]id ja paljud [[putukad]], sealhulgas [[kiil]]id.<ref name=keskkonnaamet/> |
Jäänukjärved on [[lind]]udele tähtsad pesitsemis- ja toitumiskohad. Nende rohusaarekestel pesitsevad meeleldi [[sookurg|sookured]], sest läbi vee ei pääse sinna [[rebane|rebased]] ega [[kährikkoer]]ad. Jäänukjärvedes elutsevad [[apteegikaan]]id ja paljud [[putukad]], sealhulgas [[kiililised|kiil]]id.<ref name=keskkonnaamet/> |
||
== Jäänukjärved Eestis == |
== Jäänukjärved Eestis == |
||
Redaktsioon: 30. märts 2012, kell 12:45
Jäänukjärv on järv, mis on tekkinud merelahest maapinna tõusmise tagajärjel[1]
Jäänukjärve teket soodustavad hoovused[1], mis kuhjavad lahesuudmesse setteid ja lõpuks ummistavad selle. Nooremad jäänukjärved saavad suurte tormide ajal merest täiendavat vett ja nad ei pruugi olla mageda veega, vaid võivad olla riimveelised[1].
Reeglina on jäänukjärved väga madalad. Pole ime, kui nende suurim sügavus jääb alla meetri. Kuivadel suvedel võivad nad peaaegu täielikult ära kuivada.[1]
Ajapikku kujunevad jäänukjärvedest madalsood[1], mis võivad hiljem isegi rabastuda. Näiteks Põlvamaal Meelva maastikukaitsealal asuv Meelva raba on tekkinud jäänukjärvede soostumise tulemusena[2].
Jäänukjärved on lindudele tähtsad pesitsemis- ja toitumiskohad. Nende rohusaarekestel pesitsevad meeleldi sookured, sest läbi vee ei pääse sinna rebased ega kährikkoerad. Jäänukjärvedes elutsevad apteegikaanid ja paljud putukad, sealhulgas kiilid.[1]
Jäänukjärved Eestis
Tänapäeva Eesti suurimad jäänukjärved on Mullutu-Suurlahest moodustunud Mullutu järv ja Suurlaht.
Sutlepa meri on kõigest paarisaja aasta eest moodustunud jäänukjärv.[3]
Nigula looduskaitsealal asub 18 ha suurune Nigula järv, mis on jäänuk jääajajärgsest kümnete ruutkilomeetrite suurusest suuremast järvest.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Jäänukjärv www.keskkonnaamet.ee
- ↑ Meelva maastikukaitseala
- ↑ Loode-Eesti ja Vormsi ekskursiooni tutvustus www.loodusreisid.ee