Sahha: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
JhsBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2+) (Robot: lisatud lez:Саха Республика
151. rida: 151. rida:
[[mrj:Саха Республик]]
[[mrj:Саха Республик]]
[[kv:Саха республика]]
[[kv:Саха республика]]
[[lez:Саха Республика]]
[[la:Iacutia]]
[[la:Iacutia]]
[[lv:Saha]]
[[lv:Saha]]

Redaktsioon: 30. märts 2012, kell 01:37

Sahha (Jakuutia) Vabariik

vene Республика Саха (Якутия)
(Respublika Sahha (Jakutija))
jakuudi Саха Республиката
(Sahha Respublikata)


Pindala: 3 078 125 km²
Elanikke: 955 900[1] (2012)
Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Pealinn: Jakutsk
Ametlikud keeled: vene ja jakuudi

Sahha (Jakuutia) Vabariik on Venemaa 1. järgu haldusüksus Kaug-Ida föderaalringkonnas.

Sahha paikneb Ida-Siberis ja on pindalalt ülekaalukalt suurim Venemaa haldusüksus (18% Venemaa territooriumist). Ulatus läänest itta on 2000 km (3 ajavööndit) ja põhjast lõunasse 2500 km. 40% territooriumist asub põhjapolaarjoone taga.

Vabariigi president on alates 2010. aastast Jegor Borissov.

Sahha ajavööndid.

Loodus

Pinnamood

Pobeda mägi – Sahha Vabariigi kõrgeim tipp

Üle 2/3 Sahha territooriumist hõlmavad mäestikud ja kiltmaad, ülejäänu madalikud. Kõrgeim tipp on Pobeda mägi (3003 m) Tšerski mäestikus.

Sahha lääneosas paikneb üks maailma suurematest kiltmaadest Kesk-Siberi kiltmaa. Vabariigi keskosas on Verhojanski mäestik, idaosas Tšerski mäestik, mille kõrgeimad tipud ulatuvad üle 3000 m merepinnast. Lõunapiiril on Stanovoi mäestik.

Suurimad madalikud on Kesk-Jakuutia ja Kolõma ning Põhja-Siberi madalik, mille idaosa on Sahha territooriumil.

Jõed

Suuremad jõed on Leena, Olenjok, Jana, Indigirka ja Kolõma.

Järved

Sahhas on üle 700 järve. Suurem osa järvedest asub vabariigi kirdeosas.

Maavarad

Sahha on maavarade poolest väga rikas. Seal leidub naftat, maagaasi, kulda, teemanteid, kivisütt, tina, volframit ja hõbedat. 99% Venemaa teemantitest (13% maailma toodangust) on pärit Sahhast.

Kliima

Sahha on kontinentaalse kliimaga. Oimjakonist 40 km kaugusel on ilmajaam, kus madalaim mõõdetud õhutemperatuur oli −67,7 °C 1933. aastal ja ekstrapoleerimise teel saadi 1924. aastal õhutemperatuuriks −71,2 °C, mis võimaldas end arvata põhjapoolkera külmapooluseks, aga tegelikult on külmapoolus Verhojansk. Juulis võib temperatuur tõusta üle 30°C.

Rahvastik

2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas vabariigis 958 528 inimest, kellest 49,9% olid jakuudid, 37,8% venelased, 2,2% ukrainlased, 2,2% evengid, 1,6% eveenid, 0,9% tatarlased, 0,8% burjaadid, 0,5% kirgiisid, 0,4% armeenlased, 0,3% tadžikid, 0,2% dolgaanid, 0,1% jukagiirid ja 0,1% tšuktšid.[2] Riigikeelteks on sahha ja vene keel. Suuremad linnad on Jakutsk, Nerjungri, Mirnõi, Lensk ja Aldan.

Haldusjaotus

Vabariigi koosseisus on järgmised ulussid (rajoonid) ja 2 linnamaakonda [3] (vene keeles):

Ajalugu

Arheoloogilised leiud näitavad, et Jakuutia oli asustatud juba varases paleoliitikumis.

I aastatuhande keskel saabusid Jakuutiasse evenkide ja eveenide esivanemad. 13. sajandil asusid Leena keskjooksule turgi hõimud, kellest said jakuutide esivanemad, ning sundisid evenke ja eveene minema Leenast lääne või ida poole. Oletatavasti toimus turgi hõimude sisseränne mitme lainena, viimane neist 15. sajandil. Turgi hõimud tõid endaga karjakasvatuse kombe ja paikse eluviisi.

17. sajandi alguses hakkasid Jakuutiasse saabuma kasakad, nende järel Venemaa kolonistid. Paljud Jakuutia linnad on rajatud 17. sajandil. 18. sajandil põlisrahvad ristiti. Alates 19. sajandi algusest hakati Jakuutiasse inimesi asumisele saatma.

1784 moodustati Jakuudi oblast Irkutski kubermangu koosseisus, 1805 eraldati see kubemangust ning iseseisvaks administratiivüsksuseks sai oblast 1852. aastal. 1922 loodi Jakuudi ANSV, mis 1991 nimetati Sahha (Jakuutia) Vabariigiks.

Viited

Välislingid