Golfi hoovus: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.1) (robot lisas: la:Fluentum Sinus |
P r2.6.4) (Robot: muudetud la:Flumen Sinus |
||
52. rida: | 52. rida: | ||
[[sw:Mkondo wa Ghuba]] |
[[sw:Mkondo wa Ghuba]] |
||
[[ku:Herka Kendavê]] |
[[ku:Herka Kendavê]] |
||
[[la: |
[[la:Flumen Sinus]] |
||
[[lv:Golfa straume]] |
[[lv:Golfa straume]] |
||
[[lt:Golfo srovė]] |
[[lt:Golfo srovė]] |
Redaktsioon: 19. märts 2012, kell 19:01
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas. Tekib Florida väina lõunaosas Mehhiko lahe äravooluhoovusena ja liigub põhjasuunas piki Põhja-Ameerika idarannikut Newfoundlandi Suure madalani. Sealt edasi läheb sujuvalt üle Põhja-Atlandi hoovuseks.
Florida väinas on Golfi hoovuse vooluhulk 25 mln m3/s, mis on näiteks kogu maailma jõgede äravoolust 20 korda suurem. Ookeanis ühineb Antilli hoovusega ja 38. põhjalaiuskraadidel vooluhulk jõuab selle 82 mln m3/s.
Golfi hoovuse lõunaosa laius on 75 km, voolumassi paksus 700–800 m, kiirus kuni 10 km/h, veetemperatuur pinnal +24..+28°C.
Newfoundlandi Suure madala piirkonnas on Golfi hoovuse laius kuni 200 km, kiirus kuni 4 km/h, veetemperatuur pinnal +10..+20°C.
Newfoundlandi Suure madala lõunaserval kohtub Golfi hoovus külma Labradori hoovusega, mille piiril toimub pinnavete segunemine ja sattumine.
Golfi hoovuse süsteemi koosseisus kuuluvad ka tema harud – Norra hoovus, Irmingeri hoovus ja Nordkapi hoovus. Teravmägedest põhja pool vesi satub ja moodustab Põhja-Jäämeres sooja vahekihti, mis ulatub Barentsi merre.
Soe Golfi hoovuse süsteem mõjutab oluliselt Atlandi ookeani põhjaosa, Põhja-Jäämere kliimat, hüdroloogilisi ja bioloogilisi tingimusi ning Euroopa kliimat.
Golfi hoovust on pudelposti meetodil uurinud Benjamin Franklin (1706–1790) ja Monaco prints Albert (1848–1922).
Välislingid
- Golfi hoovus võib seisma jääda Postimees, 10.02.2007.