Välispoliitika: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.2) (robot lisas: sk:Zahraničná politika |
P r2.7.1) (robot lisas: tr:Dış politika |
||
100. rida: | 100. rida: | ||
[[ta:வெளிநாட்டுக் கொள்கை]] |
[[ta:வெளிநாட்டுக் கொள்கை]] |
||
[[tt:Тышкы сәясәт]] |
[[tt:Тышкы сәясәт]] |
||
[[tr:Dış politika]] |
|||
[[uk:Зовнішня політика]] |
[[uk:Зовнішня політика]] |
Redaktsioon: 15. märts 2012, kell 17:41
See artikkel vajab toimetamist. |
Välispoliitika on kogum poliitilisi eesmärke, mis määravad riigi suhtlemise teiste maailma riikidega, samuti riigi ülejäänud väljaspoole, teiste riikide suhtes suunatud otsused ja tegevus. Välispoliitika kujundatakse kõige üldisemas mõttes riiklike huvide, julgeoleku, ideoloogiliste eesmärkide ja majandushuvide kaitseks. Välispoliitika eesmärke võidakse saavutada rahumeelse koostöö või agressiooni, sõja ja ekspluateeriise kaudu. 20. sajandi ajal suurenes välispoliitika tähtsus oluliselt, kuna kõikidel riikidel on võimalus omavahel mingil diplomaatilisel viisil suhelda.
Välispoliitika kujundavad tavaliselt valitsuse juht (peaminister) ja välisminister.
Välispoliitikat tuleb eristada rahvusvahelistest suhetest.
RIIKIDE EESMÄRGID RAHVUSVAHELISES POLIITIKAS
- Julgeolek
- Püsimine
- Autonoomia
- Mõju
- Prestiiž
- Domineerimine
- Stabiilsus
- Korra säilitamine
- Poliitiline areng
- Jõukus
- Majanduslik areng
- Heaolu jaotamine
RIIKIDEVAHELINE KOOPERATSIOON
- Diplomaatia ja riikidevahelised lepingud
- bilateraal/multilateraal
- liidud, lepingud, režiimid
Rahvusvahelised organisatsioonid
- INGO-d
- IGO-d: ÜRO
- foorumiks kus diplomaatia jätkub
- rahuvalvejõud tuleliinil: "ennetav diplomaatia"--piirab suurte jõudude sekkumist konfliktidesse
- külma sõja järgselt: säilitada sisemine rahu
- mittemilitaarsed harud, mis aitavad kaasa julgeolekule: Maailma Terviseorganisatsioon, UNESCO, UNCTAD
RIIKIDEVAHELINE VÕISTLUS
- Militaarne mõju
- Poliitiline mõju
Võistlus külma sõja järgses maailmas
- Komplekssem ja multipolaarne rahvusvaheline süsteem
- Militaarvõim endiselt oluline faktor
- Majanduslik võistlus jagab arenenud maad erinevatesse leeridesse
- transnatsionaalsete korporatsioonide olulisuse tõus
RIIKIDEVAHELINE VÄGIVALD