Eesti Noorsooteater

Eesti Nukuteater, Tallinn

Eesti Nuku- ja Noorsooteater (Eesti Riiklik Nukuteater) asutati 1952. aastal ja on tänaseni Eesti ainus professionaalne riiklik laste- ja noorteteater. Teater asub Tallinna vanalinnas aadressil Lai tn 1. Teatri rajas nukunäitleja ja -lavastaja Ferdinand Veike, kes juhtis teatrit ligi kolmkümmend aastat. Alates 2000. aastast on teatrijuht Meelis Pai.

Eesti Nuku- ja Noorsooteatri truppi kuulub 22 näitlejat, kollektiivis on ligikaudu 80 töötajat. 2006. aastast lisandus Eesti Riikliku Nukuteatri nimele Noorsooteatri nimetus, et tuua lisaks lastelavastustele sihipäraselt lavale ka noortele ja täiskasvanutele suunatud lavastusi.

Eesti Nuku- ja Noorsooteater on repertuaariteater, mängukavva kuuluvad nii laste- kui ka noorte nuku- ja draamalavastused. Kaasaegseid nukuteatrivõtteid kaasavate lavastuste kõrval kohtab repertuaaris ka traditsioonilisi sirmilavastusi. Viimastel hooaegadel on rohkem tähelepanu pööratud noortele ja täiskasvanutele suunatud nukuteatri populariseerimisele. Lisaks toob Eesti Nuku- ja Noorsooteater lavale muusikale – nii maailmanimega kui algupäraseid.

Ajalugu

Eesti Vabariiklik Nukuteater loodi ENSV Kunstide Valitsuse käskkirjaga nr. 449 1. jaanuaril 1952. a. Teatri esialgse tuumiku moodustas Noorsooteatri ja hiljem ka Draamateatri juurde loodud nukutrupp. Esimese etendusena mängiti 1952. aasta 2. jaanuari hommikul Samuil Maršaki “Tare-tarekest”. Iseseisva Nukuteatri esimese uuslavastusena esietendus 23. märtsil 1952 Sergei Mihhalkovi nukunäidend ”Ninatark jänku”.

Eesti Vabariiklikku Nukuteatrit vaevas tema alguspäevadest peale ruumiprobleem, mis kestis ligi neli aastakümmet. Algusaastatel elas teater ratastel, andes pidevalt etendusi üle kogu Eesti. Oma teatrisaali küsimus lahendati 1954. aasta kevadsuvel, kui teatrile eraldati ruumid Lai tn 1 hoones, millest suurem osa jäi endiselt ALMAVÜ (Armee Lennu- ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing) valdusesse. Esimene etendus Nukuteatri praeguses hoones oli Enn Toona “Punamütsike” 30. jaanuaril 1955. Terve Lai tn. 1 hoone sai Nukuteater enda käsutusse alles 1990. aastal.

Teatri esimeseks peanäitejuhiks sai Ferdinand Veike, kes oli sel ametikohal 1981. aastani. 1962. a. esietendub Uno Leiese “Buratino lendab kuule”. Ferdinand Veike loodud tegelaskuju Buratinost saab Nukuteatri sümbolkuju. Luuakse Nukuteatri õppestuudio, 1966 lõpetab esimene lend – nende hulgas Maie ja Hendrik Toompere.

1963. a. tuleb teatrisse tööle Leningradi Teatriinstituudi nukunäitlejana lõpetanud Rein Agur. 60-ndate lõpus kujuneb temast paralleelselt eesti teatriuuendusega ka nukuteatri põhjalik uuendaja. F. Veike traditsiooniliste sirmilavastustega paralleelselt tekib lavastaja R. Aguri ümber uuendusmeelsetest noortest tuumik, kes avastavad enda jaoks avatud mängulaadi. Nukuteatris algab uus ajajärk. Lavale ilmub üha rohkem nuku kõrvale näitleja, hakatakse kasutama osalist ja täielikku avatud mängu, “täna mängime” printsiipi jne. 1981. a. saab teatri peanäitejuhiks Rein Agur. Pidevalt katsetava teatri repertuaari ilmuvad Shakespear’i, Tuglase ja eesti rahvaluule töötlused, hakatakse mängima ka täiskasvanutele.

1993. a. Nukuteatri kunstilise juhina alustanud Eero Spriit püüab teatris ühendada draama- ja nukuteatri elementi. 1999. a. toob teatrisse Evald Hermaküla, kes jätkab valitud teed ja tahab Nukuteatrisse luua paralleelselt draama- ja nukutruppi ning lükata käima nukunäitlejate koolitamise EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis.

2000. aastal asusid Nukuteatrit juhtima kunstiline juht Andres Dvinjaninov ja direktor Meelis Pai. Eesmärgiks seati kvaliteetne laste- ja noorteteater, mis hõlmaks nii nuku- kui draamalavastusi. Uuenes Nukuteatri loominguline ja administratiivne kollektiiv, avati renoveeritud teatrimaja.

2006. aastal avati ka uus suur mängupaik – teatri siseõu kaeti katusega ning tekkis kuni 700 inimest mahutav saal. Saali avaelavastuseks oli menukas noortemuusikal "Romeo ja Julia".

NUKU

2010. aastal avati Eesti Nuku- ja Noorsooteatri kõrvalhoones maailmas ainulaadne Nukukunsti Muuseum, mille eesmärgiks on läbi kaasaegsete väljapanekute ja tehniliste lahenduste tutvustada nukuteatrit selle kõikides aspektides. Muuseum on osa Nukukunsti keskusest NUKU, kuhu kuuluvad veel Eesti Nuku- ja Noorsooteater ning teaduskeskus nukukunstialase raamatukogu ja videoteegiga. Seega pole keskus suunatud ainult lastele, vaid ka täiskasvanud kultuurihuvilistele, õppuritele, teatriprofessionaalidele ja nukukunstispetsialistidele nii Eestist kui välismaalt. Kompleksis, mis on koondunud ühisnime NUKU alla, asub veel ka rahvusvahelise nukuteatrite ühenduse UNIMA Eesti keskus.

Teater on Rahvusvahelise Nukuteatrite Liidu UNIMA ja Põhja-ja Ida Euroopa Nukukunstide Keskus NEECPA asutajaliige.

Nukuteatri meeskond

Näitlejad

• Liivika Hanstin (1996. aastast)
• Ingrid Isotamm (2002. aastast)
• Kadri Kalda (2011. aastast)
• Anti Kobin (2002. aastast)
• Helle Laas (1968–1982 ja 1986. aastast)
• Sandra Lange (2011. aastast)
• Venno Loosaar (2006. aastast)
• Jevgeni Moissejenko
• Tarmo Männard (2001. aastast)
• Laura Nõlvak (2002. aastat)
• Katri Pekri (2011. aastast)
• Mirko Rajas (2010. aastast)
• Karin Rask (2002. aastast)
• Andres Roosileht (2001. aastast)
• Riho Rosberg (1990. aastast)
• Kaisa Selde (2011. aastast)
• Katariina Tamm (2011. aastast)
• Mihkel Tikerpalu (2010. aastast)
• Tiina Tõnis (1985. aastast)
• Taavi Tõnisson (2004. aastast)
• Lee Trei (2004. aastast)
• Are Uder (1973. aastast)

Teatri loomingulised juhid

• Ferdinand Veike: peanäitejuht 1952–1980
• Rein Agur: peanäitejuht 1981–1992
• Ülo Vihma: kunstiline juht 1992
• Eero Spriit: kunstiline juht 1993–1997
• Allan Kress: kunstiline juht 1997–1999
• Evald Hermaküla: kunstiline juht 1999–2000
• Andres Dvinjaninov: kunstiline juht 2000–2006
• Meelis Pai: kunstilise juhi kohusetäitja 2006–2011
• Vahur Keller: kunstiline juht alates 2011

Välislingid

• Eesti Nukuteatri ametlik koduleht