Heron: erinevus redaktsioonide vahel
recat |
toim, recat |
||
2. rida: | 2. rida: | ||
==Elulugu== |
==Elulugu== |
||
Aleksandria Heroni noorusest pole palju teada, kuid ta ei pärine [[Aleksandria|Aleksandriast]]. Kindlalt pole teada ka tema sünni- ja surmadaatumid, paljude ajaloolaste arvates jäävad need 1. sajandisse pKr. Tema töödest on meieni jõudnud üksikud füüsika- ja matemaatikatraktaadid. Paljud tema tekstid on leitud ladina ja araabia |
Aleksandria Heroni noorusest pole palju teada, kuid ta ei pärine [[Aleksandria|Aleksandriast]]. Kindlalt pole teada ka tema sünni- ja surmadaatumid, paljude ajaloolaste arvates jäävad need 1. sajandisse pKr. Tema töödest on meieni jõudnud üksikud füüsika- ja matemaatikatraktaadid. Paljud tema tekstid on leitud [[Ladina keel|ladina]] ja [[araabia keel]]es. Sajandite jooksul tehtud rohkete ümberkirjutuste [[autentsus]] on seatud vahel kahtluse alla. |
||
==Tööd== |
==Tööd== |
||
[[Matemaatika]]s omistatakse Aleksandria Heronile mitmeid valemeid, millest tuntuim on [[Heroni valem]]. |
|||
[[Optika]]s käsitles Heron teoses "Catoptrica" [[valgus]]t ja selle peegeldumist, sõnastades [[Valguse murdumine|valguse optilise peegeldumise]] printsiibid. |
|||
[[Mehhaanika]]s ja [[pneumaatika]]s konstrueeris Heron [[hüdraulika|hüdraulilisi]] masinaid. Talle kuulub ka automaatse [[purskkaev]]u idee. Teoses "Pneumatica" kirjeldab ta templi ukse avamise süsteemi, mille käivitab tuli. Oma "Traktaadis automaatidest" kirjeldab ta kaalu ja vastukaalu abil töötavaid teatrimehhanisme. Tänu leiutistele tuntakse Aleksandria Heronit esimese automaadi loojana. Arvatakse, et Heron leiutas [[pseudotermomeeter|pseudotermomeetri]] ja [[odomeeter|odomeetri]]. Samuti arvatakse, et leiutas hüdraulilise [[kell]]a ning [[asimuudimõõtja]]. |
|||
Mehhanikas ja pneumaatikas konstrueeris Heron hüdraulilisi masinaid.Talle kuulub ka automaatse puskkaevu idee. |
|||
Teoses ''Pneumatica'' kirjeldab ta templi ukse avamise süsteemi, mille käivitab tuli. |
|||
Oma ''Traktaadis automaatidest'' kirjeldab ta kaalu ja vastukaalu abil töötavaid teatrimehhanisme. |
|||
Tänu oma leiutistele, tuntakse Aleksandria Heronit esimese automaadi loojana. |
|||
Arvatakse, et Heron leiutas pseudotermomeetri ja odomeetri. Samuti arvatakse, et leiutas hüdraulilise kella ning asimuudimõõtja |
|||
== Teosed == |
== Teosed == |
Redaktsioon: 5. detsember 2011, kell 20:19
Aleksandria Heron (Ήρων ο Αλεξανδρεύς) oli 1. sajandil elanud Vana-Kreeka insener, mehhaanik ja matemaatik.
Elulugu
Aleksandria Heroni noorusest pole palju teada, kuid ta ei pärine Aleksandriast. Kindlalt pole teada ka tema sünni- ja surmadaatumid, paljude ajaloolaste arvates jäävad need 1. sajandisse pKr. Tema töödest on meieni jõudnud üksikud füüsika- ja matemaatikatraktaadid. Paljud tema tekstid on leitud ladina ja araabia keeles. Sajandite jooksul tehtud rohkete ümberkirjutuste autentsus on seatud vahel kahtluse alla.
Tööd
Matemaatikas omistatakse Aleksandria Heronile mitmeid valemeid, millest tuntuim on Heroni valem.
Optikas käsitles Heron teoses "Catoptrica" valgust ja selle peegeldumist, sõnastades valguse optilise peegeldumise printsiibid.
Mehhaanikas ja pneumaatikas konstrueeris Heron hüdraulilisi masinaid. Talle kuulub ka automaatse purskkaevu idee. Teoses "Pneumatica" kirjeldab ta templi ukse avamise süsteemi, mille käivitab tuli. Oma "Traktaadis automaatidest" kirjeldab ta kaalu ja vastukaalu abil töötavaid teatrimehhanisme. Tänu leiutistele tuntakse Aleksandria Heronit esimese automaadi loojana. Arvatakse, et Heron leiutas pseudotermomeetri ja odomeetri. Samuti arvatakse, et leiutas hüdraulilise kella ning asimuudimõõtja.
Teosed
- Pneumatica
- Mécanica
- Métrica
- Géométrica
- Catoptrica
- Stereometrica
- Belopoica
- Traité des automates
Vaata ka
Välislingid
- Le texte intégral et illustré d'une traduction du Mall:XIXe siècle en anglais des Pneumatiques
- Schéma du Théâtre de Héron d'Alexandrie